Kohtumised Kagu-Eesti koolijuhtidega on regulaarsed ning annavad koolijuhtidele võimaluse kogemusi jagada ja ideid vahetada. Ka ministeeriumi jaoks on need väärtuslikud tagasiside kogumiseks ning info jagamiseks.

Hiljutisel kohtumisel Kagu-Eesti koolijuhtidega toodi arutelu käigus välja idee, mis ei ole olemuselt uus, kuid väärib arutamist laiemas ringis ning kogenud koolijuhtide tagasisidet. Kohtumisel arutati nimelt, et iga kutseõppeasutus Eestis võiks ühe oma erialadest välja arendada üle-eestiliseks kompetentsikeskuseks.

Idee ei ole põhjuseta pikalt valdkonna inimeste seas liikunud – selle poolt räägivad mitmed asjaolud. Kompetentsikeskuste süsteemi loomine annaks võimaluse panustada valdkonna arendustegevustesse, osaledes näiteks koostöös tööandjate ja kõrgkoolidega tootearenduses. Lisaks võimaldaks selline otsus luua kompetentsikeskustesse tipptasemel spetsialistide ja uuendusliku tehnoloogiaga õppebaase, mida saaksid kasutada teisedki õppeasutused. See tooks piirkonnale laiemat kasu.

Kuigi pooltargumente jagub, ei pääse üle ega ümber ka kitsaskohtadest. Näiteks sunniks selline kompetentsikeskuste süsteem õppijaid rohkem liikuma, mis võib olla probleem eelkõige keskhariduse tasemel õppijate puhul. Keeruliseks võib osutuda nii kõrgelt kvalifitseeritud õpetajate regioonidesse tööle värbamine kui ka põhikoolijärgsete õppijate kodukohast kaugemale õppima asumine. Kui õpilast piirab eriala valimisel piirkond, võib suureneda õpingute katkestajate või erialaga rahulolematute arv edaspidises elus. Samuti võib kompetentsikeskuste süsteem tekitada vajaduse täiendavate majutusvõimaluste tagamiseks kaugemalt tulnud õpilaste ja õpetajate majutamisel, mis nõuab aga lisaraha.

Sellist kompetentsikeskuste mudelit on kaalutud ka varasemalt. Nüüd on see pälvinud taas rohkem tähelepanu seoses kavandatava koolivõrgu korrastamise mudeli 2022–2030 koostamisega. Kahtlemata väärib idee arutamist, kuid vajab läbimõeldud ja kaalutletud otsust. Koolijuhtide kõrval kaasame aruteludesse kindlasti ka tööandjate esindajaid. On äärmiselt oluline, et logistilised või majanduspõhjused ei saaks noortele hariduse omandamisel takistuseks.