Keelepöördes osalevate õpetajate vestlusringist selgub, et vähem on eesti keelega probleeme nendel vene koolidel, kus kasutatakse keelekümbluse metoodikat.

Keelekümblus ongi efektiivne, laste jaoks tore ja end Eesti oludes tõestanud keeleõppemeetod.

Levinud on arusaam, et keelt õpitakse eraldi keeletunnis. Keelekümblusmeetodiga aga saadakse teine keel kõnes ja kirjas selgeks seda kasutades, omandades samal ajal uusi teadmisi ja oskusi. Keelekümblusõpetajad on kvalifitseeritud õpetajad, kes kasutavad aineõpetajatena lisaks lõimitud aine- ja keeleõppe põhimõtteid.

Keelekümblusprogramm on toiminud Eestis 20 aastat, liituti sellega hoogsalt esimese kümne aasta jooksul. Praeguseks on see stabiliseerunud, õpilaste arv on mõningal määral kasvanud asutuste sees keelekümblusklasside lisandumisega. Alushariduses on kokku 65 935 last, neist keelekümbluses osaleb 3421 (5,2%) ja keelekümblusprogrammiga on liitunud üle Eesti 70 lasteaeda. Koolides õpib kokku 151 164 põhikooliõpilast, neist osaleb keelekümbluses 7394 (4,9%). Keelekümblusprogrammiga on liitunud 37 kooli, keelekümblusklassid on avatud 28 koolis. Kõikidel koolidel ei ole õnnestunud leida kvalifitseeritud õpetajaid.

Liitumisläbirääkimisi on 2020. a alustanud kolm vene ja vene/eesti õppekeelega kooli. Neli kooli on end määratlenud keelekümbluskoolidena, pakkudes kogu õpilaskonnale eesti- ja venekeelset keelekümblusõpet. Need koolid on Narva Vanalinna riigikool, Mustamäe humanitaargümnaasium, Pae gümnaasium ja Tapa keelekümbluskool.

Keelekümblusprogrammis edu saavutamise eeldus on kvalifitseeritud, eesti keelt emakeele tasemel valdavad õpetajad. Keelekümbluses on oluline tagada tugi ka aineõpetajatele, pakkuda neile koolitusi ja toetada neid õpikäsituse nüüdisajastamisel.

Keelekümblusprogrammi võrgustik on seadnud strateegiliseks eesmärgiks suunata järgnevatelgi aastatel tähelepanu kvaliteedile ja parimate praktikate ning keelekümbluse põhimõtete tutvustamisele. Laste arv Eestis ei suurene ning ei saagi eeldada, et programmis osalejate arv lõputult kasvab. Samuti tuleb rohkem pingutada selle nimel, et keelekümblusesse tuleks rohkem motiveeritud professionaalseid eestikeelseid õpetajaid, kes on valmis eesti keelest erineva õppekeelega koolis töötama. Õpetajaameti suurem väärtustamine, kooli juhtimiskultuuri arendamine – need üldised haridussüsteemi eesmärgid aitavad keelekümbluse edendamisele kaasa.