Mõni õige igapäevane sõna üllatab oma ootamatult eksootilise päritoluga. Näiteks „manguma“ pärineb mustlas- ja „sahkerdama“ heebrea keelest, „paprika“ ja „vampiir“ tulevad serbohorvaadi keelest ning „kioski“ juured ulatuvad otsapidi türgi ja pärsia keelde. „Alkohol“ ja „taara“ lähtuvad araabia, „sigar“ maia ja „šokolaad“ nahua keelest, „tee“ tuleb aga hiina ja „suhkur“ vanaindia keelest.

Paljud neist sõnadest on muidugi kaudlaenud – jõudnud eesti keelde mingite kolmandate keelte, sageli saksa või inglise keele vahendusel. Üks sääraseid eksootilist päritolu kaudlaene on ka „viki“, mis tähendab hulga autorite koostöös loodavat kollektiivset veebisaiti, mille sisu saavad kõik kasutajad muuta. Tuntuim viki on Wikipedia, eesti keeles Vikipeedia, ja just selles nimes me seda sõna õige sagedasti kasutamegi.

Nagu nimi tervikuna, on ka selle esimene pool tulnud meile inglise keelest, mis on aga jällegi üksnes vahenduskeel; inglased on sõna saanud hoopis havai keelest, kus wiki tähendab tegusõnana ‘kiirustama, tõttama, kiiresti tegema, kiire olema’ ja omadussõnana ‘kiire, vilgas’. Tüve reduplitseerides (wikiwiki) lisanduvad tähendused ‘väga kiire’ ja ‘kiiresti, kiiruga’.

Esimene viki oli WikiWikiWeb, mis loodi aastal 1995 ja mille nimi tuleb Honolulu lennujaamas terminalide vahet sõitvatelt bussidelt kirjaga „Wiki Wiki Shuttle“. Üldtuntud ingliskeelne Wikipedia asutati 15. jaanuaril 2001, eestikeelne Vikipeedia aga 24. augustil 2002, kusjuures eesti Vikipeedia esimene artikkel oligi muuseas „Viki“.

Vikipeedia nime teine pool tuleb muidugi sõnast „entsüklopeedia“, mille juured on kreeka keeles, kus enkyklios paideia tähistas nii-öelda ringjat või terviklikku haridust, kasvatust, õpetust või teadmist – Vana-Kreekas vabale noorukile tarvilikuks peetud igakülgset haridust. Ja nagu „entsüklopeediast“ on tuletatud „entsüklopedist“ mitmekülgsete teadmistega inimese kohta, nii on „Vikipeediast“ tuletatud „vikipedist“ – isiku kohta, kes meie tuntuimat vikit autori või toimetajana täiendab.