Priit Põhjala.
7. klassi õpilaste sagedus erinevatel tasemetel loodusteadusliku kirjaoskuse (LK) ja selle erinevate tunnuste (T1–T10) osas.

Sõnal sabast: Paparatso

Priit Põhjala.
7. klassi õpilaste sagedus erinevatel tasemetel loodusteadusliku kirjaoskuse (LK) ja selle erinevate tunnuste (T1–T10) osas.
2 minutit
136 vaatamist

Hiljuti oli ERR-i vahendusel võimalik taas vaadata Federico Fellini meistritööd „La dolce vita“ („Magus elu“, 1960). Enim teatakse sealt ehk filmidiivat Sylviat säravblondi Anita Ekbergi esituses ja Marcello Mastroianni mängitud kõmureporterit Marcello Rubinit, samuti nende kuulsat Trevi purskkaevus hullamise episoodi. Aga maailma keeltesse on selgeima jälje vajutanud hoopis üks filmi kõrvaltegelane: fotograaf nimega Paparazzo. Just tolle, itaalia fotograafil Tazio Secchiarolil põhineva tegelaskuju järgi hakati kuulsuste eraelulisi ja „paljastavaid“ fotosid jahtivate kõmu- või piilupiltnike kohta ütlema paparazzi, ainsuses paparazzo.

Selle kohta, miks filmis tegutsevale fotograafile otsustati anda nimeks just Paparazzo, on igasuguseid põnevkahtlasi oletusi, ent filmi kaasstsenaristi Ennio Flaiano sõnul võeti nimi inglise kirjaniku George Robert Gissingi reisiraamatust „By the Ionian sea“ („Joonia mere ääres“, 1901), kus mainitakse põgusalt hotelliomanikku sinjoore Coriolano Paparazzot. Üsna juhuslikule valikule võis kaasa aidata asjaolu, et nii mõneski Itaalia piirkonnas seostub nimi Paparazzo kõla poolest tüütult piniseva ja agressiivselt pealetükkiva sääsega.

Inglise keeles muutus pärisnimest Paparazzo saadud üldsõna populaarseks juba 1960. aastail, õige varsti pärast filmi linastumist, ja peagi levis see ka paljudesse teistesse keeltesse. Eesti keelde jõudis sõna koos vastava mõistega inglise keele kaudu 1990. aastate keskel. Algul pruugiti rohkem tsitaatlaenu paparazzo, ekslikult ka selle mitmuslikku vormi paparazzi, nagu lausetes „Hea paparazzi teenib ühe pildiga miljoneid“ ja „Hiljuti tabasid paparazzid kaunitari uue armukesega luksusjahi pardalt“. Nüüd kasutatakse selle kõrval ka keelekorraldajate õnnistuse saanud ja sõnaraamatuisse pandud mugandit „paparatso“.

Kauaks veel kõnealust sõna ja ametit, see on muidugi iseküsimus. Varem vajasid kuulsused paparatsosid samamoodi, nagu paparatsod vajasid kuulsusi. Tänapäeva staarid jätavad aga piilupiltnikud tööta – nad teevad kõik oma pesu-, puhkuse- ja muud intiimsed fotod ise ning riputavad need siis veel ise internetti üles kah …

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tugisüsteemide tugevdamine on kutsehariduse kestlikkuse võti

Riigikontrolli hiljutine audit kutsehariduses õppivate haridusliku erivajadusega (HEV) noorte toetamisest toob päevavalgele olulise süsteemse kitsaskoha:…

2 minutit

Koolitus ees, õnnetus taga

Olgu see uute tehnoloogiate juurutamine, kogukondade lõimimine, tervislike eluviiside kujundamine või mis iganes ühiskondlike probleemidega tegelemine, lahendust nähakse kooli õppekavade täiendamises…

10 minutit
3 kommentaari

TI kasutamise paradoks

Kuna ChatGPT-l pole üldist universaalset ja kõigile ühtmoodi nähtavat väljundit, on raske avalikult hinnata, mida ta meie õpilastele pähe hakkab ajama. Kuidas…

6 minutit
Õpetajate Leht