Aja edenedes on koolinoorte hulgas iganenud stigma, et muuseumid on igavad kohad, kus saab kaks kätt taskus ringi kõndida ning tuleb paar tunnikest haigutades mööda saata. Vastupidi. Mullu sügisel taas avatud Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum näitab ehedalt, kuidas pakkuda atraktiivsete haridusprogrammide toel traditsioonilisele koolitunnile lõbusat alternatiivi.

Jalgpalliplats ning matemaatika – nagu sukk ja saabas

On üsna selge, et tänapäeva lapsi tuleb nii arvutist kui telefonist eemale meelitada aina ahvatlevamate võtetega. Kavalalt otsivad nad, kuidas vastata õpetaja ootustele ja teisalt investeerida kasulikult oma personaalset aega, mida võiks vabalt kulutada mõnele muule tegevusele. Lõppude lõpuks tahavad ju kõik särasilmsena koju minna ning jagada pereliikmetega päeva vältel kogutud huvitavaid infokilde ning juhtumisi.

Oleme spordimuuseumis töötanud välja laia spektriga programmid, mis seovad omavahel riiklikud ainekavad ja interaktiivse hariva keskkonna. Õpilased omandavad vaimutoitu küll koolimajast väljas ning aktiivsete-kaasavate meetoditega, kuid püsivad seejuures õppekavade piirides. Klassikalise matemaatikatunni asemel uuritakse selle seost spordiga ehk selgitame välja, millised kujundid eri aladel eksisteerivad ning kas vutiväljak on spordimuuseumist suurem või hoopiski väiksem.

Samuti etendavad lõpliku programmivaliku kujundamisel olulist rolli ühiskonnas aset leidvad aktuaalsed spordisündmused, nagu olümpiamängud või WRC-ralli. Nende abil tekib kontekst, mille vahendusel tarkuseterasid edastada. Näiteks „Ausa mängu“ raames tähtsustame reeglite järgimist ning aususe olulisust. Seda nii spordis kui igapäevaelus. Fookuses on jagada järelpõlvedele elementaarseid viisakusreegleid ning käitumisnorme, et need kinnistuksid ja meie järeltulijatest sirguksid viisakad ja eluterved kodanikud.

Koostöö on kõige alus

Senine spordilugu pole kohanud meeskondi või atleete, kes oleksid saavutanud midagi suursugust täiesti üksinda. Võitjate selja taga on alati meeskond, kelle missioon on töötada ühe määrava momendi tarbeks, mis kirjutaks neid kõiki ajalukku ja viiks arengutrepist sammukese üles. Sama mentaliteet kehtib spordimuuseumis, kus võetakse õpilaste ja õpetajate tagasisidet tõsiselt arvesse. Haridusprogrammide edendamiseks oleme pidevas kontaktis sihtrühmade esindajatega, keda kutsutakse regulaarselt uusi projekte testima. Hilisemate konstruktiivsete vestluste käigus püüame tuvastada head ja vead, et järgnevad külastuskorrad tooksid esile veelgi paremaid emotsioone.

Lapsed peavad saama liikuda

Kuna avamisjärgsel perioodil lõime eriilmelisi haridusprogramme rohkem kui kunagi varem, siis leiavad meelepäraseid variante endale absoluutselt kõik. Haridusosakond, mille vastutusala ongi koguda baasmaterjali, analüüsida tagasisidet ja ammutada inspiratsiooni välisest keskkonnast (ainekavadest, muuseumist endast jne), suunab noori külastajaid õppimise kõrval end ka liigutama. Seda toetab eelmisel aastal noorenduskuuri läbinud spordimuuseumi miljöö. Näiteks saab 19. sajandi võimlas hüpata üle kitse, ronida köie otsas või pilduda korvpallisaalis Rapla korvpalliklubi ultrafännide rõõmuhüüete saatel vabaviskeid. Nüüdisaja ekspositsioonis pakub meelelahutust realistlik rallisimulaator, kus saab võistelda Ott Tänaku kombel MM-etappide radadel ning tunda ennast tõelise rallistaarina.

Kvaliteetsete haridusprogrammide ja mitmekülgsete atraktsioonide otsimisel ei pea kaugele vaatama, need asuvad kõik ühes kohas – Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis!