Kertu Moppeli värskes lavastuses „Mefisto“ kehastab peategelast Hendrik Höfgeni Juhan Ulfsak ning Höfgeni armukese rollis on Sandra Ashilevi. Foto: Epp Kubu

Värske klassika Eesti Draamateatris

Kertu Moppeli värskes lavastuses „Mefisto“ kehastab peategelast Hendrik Höfgeni Juhan Ulfsak ning Höfgeni armukese rollis on Sandra Ashilevi. Foto: Epp Kubu
2 minutit
190 vaatamist

Sel hooajal saja-aastaseks saanud Eesti Draamateatri repertuaaris on mitu lavastust, mis suhestuvad värskel moel klassikaga.

Jaan Unduski „Suur Siberimaa“ vaatleb Jaan Krossi kirjanikutee algust. Undusk näeb Krossi kirjanikuks kujunemisel olulise tõukena Siberis asumisel veedetud aega. Kõigi eelduste järgi kirjanikueluks sobimatus keskkonnas teeb noor Kross olulisi valikuid, mis määravad tema loojatee aastakümneteks. Selle vähetuntud perioodi Krossi elust on lavale pannud Hendrik Toompere, Jaan Krossi kehastab Tambet Tuisk.

Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastus „Kuritöö ja karistus“ tõlgendab nüüdisaegses teatrikeeles Dostojevski romaani. Semperi sõnutsi on Raskolnikovi (Ursel Tilk) igatsusel paista välja ja teostada end vahendeid valimata teatav resonants tänapäeva maailmas. Me kõik igatseme olla erilised, kuid mida teha, kui see siiski ei õnnestu? Ojasoo kirjeldab romaani atmosfääri kui palavikulist, higist, emotsionaalsete paisutustega ja igavikku küsitlevat ning seega ei saa selle edasiandmisel piirduda realistlike vahenditega. Tulemus on intensiivne ning groteskne, aktiivne ja nõudlik dialoog Dostojevski teoses käsitletud teemadega.     

Kertu Moppeli klassika tõlgendused on moodustamas juba omamoodi sarja. Varasemate, Gorki „Väikekodanlaste“ ja Ibseni „Rahvavaenlase“ (jätkuvalt mängukavas!) puhul huvitas Moppelit, kuidas vanad tekstid nüüdisaegses kontekstis ellu ärkavad. 12. veebruaril esietendunud „Mefisto“ põhineb Klaus Manni samanimelisel romaanil. 1930-ndate Saksamaa kõrge tähelennuga näitleja elumotiividel põhinev lugu annab Moppelile ja trupile (peaosas Juhan Ulfsak) võimaluse küsida kunstniku vastutuse kohta keerulistes poliitilistes oludes.

Kõigi nähtud Eesti Draamateatri lavastuste kohta ootame õpilaste tagasisidet arvustuste võistlusele (tähtaeg teatripäev, 27. märts). Kui aga teatris jääb käimata, siis on võimalik kirjutada mõne videoarhiivis leiduva lavastuse kohta. 100. sünnipäeva puhul pakume välja ka paar üldisemat teatri rolli kohta küsivat teemat, mida esseistlikus vormis analüüsida. Valitud lavastuste videoarhiiv ja täpsem info on leitav www.draamateater.ee/koolinoortele.

Muide, sügisesel etendustegevuse piirangul oli ka üks hea külg kõigile „Väljaheitmise“ fännidele. Kuna õpilaste suure lemmiku viimane etendus lükkus mai lõppu, siis lisandus ka mängukordi!

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Uks kriitilise mõtlemise maailma avaneb laval

Gümnaasiumiõpilaste jaoks saavad humanitaarained hoopis teise mõõtme, kui tunnis õpitu siduda elava teatrikunstiga. Eesti Draamateater pakub koolidele selleks…

2 minutit

Theatrumi sügishooaeg kutsub kaasa elama

Theatrum alustab sügishooaega eriilmeliste lavastustega, mis kutsuvad kaasa mõtlema, tundma ja kindlasti ka järeldusi tegema.

Märtsis esietendunud „Erivajaliku“ septembrikuised…

2 minutit

Mänguline Mati Undi muuseum kutsub avastama

Juba mõnda aega on Koidula tänaval asunud kirjaniku ja lavastaja Mati Undi muuseum. Sel kevadel avati seal aga…

3 minutit
Õpetajate Leht