Andmekaitse inspektsioon (AKI) on teinud oma veebilehel kättesaadavaks testi „Andmekaitse ja raketiteadus?“.

Tegemist on nii õpilastele kui õpetajatele suunatud mõõduka mõttetegevuse harjutusega ning kõik, kes seda proovivad, jõuavad lähemale oskusele ise õigeid vastuseid leida. Pole andmekaitse kaugeltki mingi raketiteadus, kuid distantsõppest tulenev haridusasutuste praegune olukord annab ilmselt teisigi võimalusi mõttetegevust harjutada. Seetõttu aitab AKI leida kooliperel vastuseid enamlevinud küsimustele.

COVID ja isikuandmed

Milliseid andmeid COVID-positiivsete kohta võib kool jagada?

Koolil on kohustus edastada vajalikud andmed terviseametile ja järgida juhtumipõhiselt ameti nõudeid. Aga positiivse proovi saanud lapse, lapsevanema või koolitöötaja andmete (sh ükskõik mis terviseandmete) jagamiseks teistele puudub õiguslik alus. Kui kohusetundlik töötaja on oma tööandjat teavitanud viirusega nakatumisest, muust terviseprobleemist või rasedusest, ei tähenda see, et sellest võib eelneva kokkuleppeta teavitada tervet kollektiivi.

Milliseid andmeid võib kool töötajate vaktsineerimisel töödelda?

Kui tööandjad vahendavad vaktsineerimisnimekirjade koostamist, siis on oluline märkida, et nad ei või mingil juhul koguda andmeid nendelt, kes ei soovi vaktsineerimist, ega nõuda neilt põhjuste esitamist. Vaktsineerimise üle otsustamine on iga inimese vaba valik. Seega saab koguda vaid nende andmeid, kes soovivad vaktsineerimist, ja kui nimekirjad on edastatud, tuleb need kustutada.

Kuidas peaks kool kontrollima maskikandmist?

Maskikandmise kontrollis ei ole õigust nõuda diagnoose, miks ei ole inimesel tervislikel põhjustel võimalik maski kanda. Oluline on inimese enda või arsti kinnitus selle kohta.

Virtuaalkeskkond ja distantsõpe

Mida teha, kui lapsevanem ei ole nõus mõnda virtuaalkeskkonda või rakendust kasutama?

Kõik virtuaalsed õppetöö abistamise keskkonnad eeldavad vanema nõusolekut ning oleme seda selgitanud kõigile koolidele oma ringkirjas. Iga kool ise valib, milliste keskkondade kasutamist ta õpilastele tundide läbiviimiseks pakub. Ainus selge reegel on keskkonna enda vanusepiirang. Muus osas võiksid koolid eelistada keskkondi, kus isikuandmeid ei koguta või tehakse seda minimaalselt. AKI ei saa anda järelevalveasutusena hinnanguid ja soovitusi konkreetsete keskkondade kohta. Küll aga soovitab nende turvalisuse väljaselgitamiseks ise uurida avalikke otsingutulemusi, vaadata teiste kasutajate eelnevaid hinnanguid ning vajadusel nõu küsida haridus- ja noorteametilt. Oluline on suhtlus vanematega, et võimaldada alternatiivi neile, kes ei soovi või ei saa pakutud keskkondi kasutada.

Kas lapsevanem võib distantsõppe tunnis osaleda?

Distantsõppes võiks kõik muud reeglid olla võimalikult samalaadsed kontaktõppes toimuvaga. Kui kooli loal võib teatud juhtudel lapsevanemaid tundi jälgima lubada, siis samadel tingimustel võiks see olla lubatud ka distantsõppe korral.

Kas kool saab nõuda distantsõppel lastelt veebikaamera sisselülitamist?

Võib, kui õpetajal on põhjendatud vajadus õpilasi kaamera vahendusel jälgida, näiteks kontrollida õpilase kohalolekut ning sarnaselt kontaktõppe tunniga jälgida kogu tunni vältel õpilaste käitumist ning tunnis osalemist. Kui õpilasel on mõjuv põhjus, miks ta ei saa oma pilti jagada (nt andmemahu või internetiühenduse probleemid), ei saa see olla põhjuseks lapse puudujaks märkimisel. Tuleb leida muu võimalus õpilast kontrollida (nt aktiivne vestlus õpilasega).

Kas virtuaalsesse tundi võib siseneda ette teavitamata tunni läbiviimise kontrollimise eesmärgil?

Isikuandmete kaitse üldmäärus võimaldab töötajaid kontrollida nende ülesannete täitmisel, kui see on eelnevalt reguleeritud ning töötajaid on sellest teavitatud. Nt õppealajuhatajal on õigus kontrollida õpetaja tööd.

Kas veebitundi võib järelvaatamiseks salvestada?

Reaalajas veebitunni läbiviimine on avalike ülesannete täitmine ega vaja eelnevat nõusolekut. Kui aga tundi soovitakse salvestada, siis peaks olema selleks kas kõigi nõusolek või peab selle korraldama nii, et salvestatakse vaid need isikud, kes on andnud selleks nõusoleku. Ka kontaktõppe tundi ei ole võimalik kellelgi hiljem n-ö järele vaadata. Küll aga võib salvestada loengu vormis tunde, kus õpilased ei osale.

Kas õpetaja võib teha lastest videoid?

Kui video tegemine on õppetöö osa, siis ei ole lastevanemate nõusolekut selleks vaja, samuti mitte selle video klassisiseseks kasutamiseks. Kui aga videot soovitakse edastada või avalikustada, peab olema eelnev nõusolek. Oluline on välja tuua, et klassisiseseks kasutamiseks tehtud video puhul on lapsevanemal õigus oma lapse kohta tehtut näha. Peab arvestama, et teiste videole jäänud laste vanematelt peab olema samuti nõusolek.

Soovitatav on lapsevanematega kokku leppida, millised reeglid klassis salvestamisel (nii videos kui pildis) ja salvestiste jagamistel kehtivad. Kui kõik on nõus, siis saab kool salvestise kõigile mälestuseks edastada. Edasi vastutavad juba vanemad ise video kasutamise eest. Sellist kõigile edastamise kohustust koolil aga ei ole, sh kui õppetöö eesmärk on täidetud, peaks ka video kustutama.

Kohapealne tutvumine või vaatamine allalaadimise võimaluseta kahjustab inimesi üldjuhul vähem kui failide edastamine.

Isikuandmete jagamine

Kas Facebooki privaatses grupis võib päeviku väljavõtteid piltidena jagada, et õpilased saaksid infot hinnete parandamiseks?

Facebook ei ole kooli ametlik infokanal. Päevikus oleva pildi levitamine on vastuolus andmekaitse minimaalsuse põhimõttega. Ühe õpilase negatiivseid õppetulemusi ei ole lubatud avaldada teistele. Seda enam, et on oht päevikupildi levimiseks. 

Kas fotole, millel on õpilaste tehtud käsitööesemed, võib lisada tööde autorite nimed?

Väljaspool klassi on soovitatav järgida minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtteid ning kasutada ainult õpilase eesnime ja klassi nimetust. Kui õpilane ja tema vanem on aga ise jagamisega nõus, võib seda muretult teha.

Kas koolilõpetajate nimekirjade avaldamine on lubatud?

Kool ise otsustab, kas, kuidas ja kus koolilõpetajate nimekirjad avaldada. Igal juhul on soovitatav selliseid materjale avalike otsingumootorite eest peita.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus annab õiguse teha spetsiaalse sellesisulise eeskirja ning kui hoolekogu ja õpilas-esindus on sellega nõus ning asjaosalised teavitatud, saabki sellest lähtuda. See aga ei võta inimeselt hilisemat õigust enda andmete avalikustamist lõpetada.

Valvekaamera

Millistes kooliruumides ei tohi kasutada valvekaameraid?

Selgelt keelatud on kaamerate kasutamine võimlemise riietusruumides, klassiruumides ja tualettruumides. Mujal peab ilmnema reaalne vajadus ja põhjendus kaamerate kasutamiseks. Samuti peab kool suutma (dokumenteeritult) põhjendada, mis meetmed on eelnevalt turvalisuse tagamiseks kasutusele võetud, ning sätestama kõik kaameraid puudutava oma kodukorras.

Enamasti on kaamerate kasutamine põhjendatud sissepääsusüsteemide juures, kus inimesed ei viibi pikalt, vaid ainult mööduvad ning kaamera kahjustab nende õigusi vähem.

Heliga salvestamine suurendab privaatsuse riske ning sellega koos kasvab kooli vastutus inimese ees tema isikuandmete (mida hääl on) töötlemisel. Lisaks on kaheldav, kas helifunktsiooni kasutamine aitab eesmärki täita. Selle kasutamine ei ole põhjendatud.

Kokkuvõtteks on oluline, et kool oskaks kaamera kasutamisel välja tuua, millist probleemi ta lahendab ja millised on riskid privaatsusele ning kuidas saab riske minimeerida.

Juhtumi ilmnemisel võib salvestist vaadata vaid selleks määratud isik, kes võib vajadusel salvestise edastada pädevale korrakaitseorganile.

Kas iga valvekaamera juures peab olema teavitussilt? 

Teavitussilt peab olema enne videovalveala algust. Teavitussildil peavad olema täidetud neli välja. Videovalve sildi saab luua IT-põhise videovalve sildi genereerijaga, mille leiab videovalvesilt.aki.ee.

Kas kool võib kasutada valvekaamera salvestist töötajate tööülesannete kontrollimiseks?

Valvekaamerat ei saa üldjuhul kasutada ühegi töötaja töökohustuste kontrollimise eesmärgil, selleks peab tööandja leidma alati töötajat vähem kahjustavaid viise (nt tunnistajad, kohapealne vaatlus jms). Valvekaamerate kasutamise eesmärk on üldjuhul isikute ja vara kaitse ning õigusrikkumiste tuvastamine.

Kui eesmärk on isikute ja vara kaitse ning õigusrikkumiste tuvastamine, ei saa ju ka kurssi muuta ja kasutada seda töökohustuste kontrollimiseks.

Millisel juhul on põhjendatud valvekaamerate salvestiste lastevanemate taotluse alusel järelevaatamine?

Lapsevanemal on õigus salvestist näha, kui ta soovib tutvuda vaid enda lapse andmete töötlemisega (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 alusel). See eeldab, et kool peab olema suuteline muutma kõik kõrvalised inimesed tuvastamatuks või küsima neilt eelnevalt nõusolekut salvestise näitamiseks. Kuna koolil ei ole õigust niisama kõiki salvestisi läbi vaadata, on põhjendatud küsida lapsevanemalt konkreetset ajavahemikku ja lapse kirjeldust.

Mida vähem kool salvestisi alles hoiab, seda enam arvestab ta minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtetega andmetöötluses.

Andmete töötlemine

Kuidas võib õpilaste andmeid koolisiseselt töödelda?

Asutusesiseste andmete töötlemise reeglid ja ligipääsu andmetele peab kehtestama iga andmetöötleja ehk kool ise. Andmetele ligipääsu andmisel tuleb lähtuda vajadusest, et ei jagataks kellegi kohta andmeid neile, kellele info ei ole vajalik ja kes küsivad seda vaid uudishimust.

Ei ole välistatud, et nt direktoril või õppealajuhatajal peavad olema mingid suuremad juurdepääsuõigused, aga see ei anna neile õigust õpilaste, vanemate ja õpetajate kirjavahetust lugeda. Samuti ei või nt psühholoog jagada lapsega kohtumise sisulisi kokkuvõtteid koolidirektoriga. Samas, kui kirja saanud õpetajal on tööalaselt vaja kirjale vastamiseks kaasata kolleege, ei teki tal kohustust sellest eelnevalt vanemat teavitada, kuna andmete töötlemine on asutusesisene.

Mida kool peaks tegema, kui üks vanem on nõus ja teine ei ole?

Sel juhul ei ole nõusolekut antud ning tuleb paluda neil esitada ühine nõusolek.