Alates 1. märtsist käivitas haridus- ja teadusministeerium koostöös Rajaleidja keskuste ja Eesti koolipsühholoogide ühinguga õpetajate ja haridustöötajate nõustamistelefoni, kus kõnedele vastavad kogenud koolipsühholoogid.

Koolipsühholoogide ühingu juhi Karmen Maikalu sõnul on peamised abiotsimise põhjused õpetajate suur töökoormus ja läbipõlemisoht, samuti mure mõne õpilase pärast, konfliktsed olukorrad ja distantsõppega toimetulek.

Helistatakse nii selleks, et lahendusi leida, kui ka lihtsalt murede südame pealt ärarääkimiseks.

„Mõnikord läheb kergemaks juba siis, kui mure või keeruline olukord lahti rääkida, ent koos psühholoogiga otsitakse ka konkreetseid lahendusi ja planeeritakse edasisi samme,“ lausus Karmen Maikalu. „Meie psühholoogid tunnevad koolielu läbi ja lõhki ning sageli mõistavad õpetajat poolelt sõnalt. Psühholoog aitab näha olukorra selliseid aspekte, mille peale ise ei tule. Ta aitab leida õpetajal toetavaid ressursse ja toimetulekustrateegiaid ning vajadusel suunab edasiste abisaamise võimaluste juurde.

Helistajaid on kõikidest haridusasutustest: koolidest, lasteaedadest, huvikoolidest. Helistavad nii nooremad kui ka kogenud õpetajad.

„Kuna tugiliin on alles värske, siis praegu veel väga palju helistajaid pole, viis-kuus kõnet iga päev,“ märkis Maikalu. „Loodame, et kui info tugiliini võimaluste kaudu levib, saab aina rohkem õpetajaid sellest raskel hetkel toetust.“

Tugiliinil on korraga valves kaks koolipsühholoogi. Kokku osutab praegu tugiliinil abi pisut üle 20 inimese.

Tugiliini idee tuli haridus- ja teadusminister Liina Kersnalt, kes sai selle mõtte briti kolleegidelt. „Koroonakriis on õpetajatele olnud katsumusrohke ning haridustöötajate läbipõlemise risk on märgatavalt tõusnud,“ lausus Kersna. „Kriisi tõttu pikaaegselt ülekoormatud õpetajad on korduvalt õppevormi operatiivselt muutma pidanud, leidnud käigu pealt uusi lahendusi ning õpilasi keerulisel ajal toetanud. Tugiliini eesmärk on pakkuda haridustöötajatele hõlpsalt kättesaadavat võimalust rääkida kvalifitseeritud psühholoogiga mugavalt, anonüümselt ja tasuta. Selline tugiliin toimib juba hästi näiteks Suur-britannias ning mitmed teisedki riigid kaaluvad taolise liini loomist. Loodan, et see on Eesti õpetajale üks võimalus, kuidas saada tuge ja oma vaimset tervist hoida.“