Mereprügi on näide globaalsest keskkonnaprobleemist, mis puudutab lähedalt ka Eestit ja ohustab Läänemere ökosüsteemi. SEI Tallinn on koostanud rahvusvahelises projektis „Linnalähedased ökosaared“ õppeprogrammi „Mereprügi olemus ja päritolu“, mida saab kasutada koolide praktilises õppetöös mereprügi koostise ja leviku uurimiseks.

Eelkõige gümnaasiumiõpilastele mõeldud programm võimaldab analüüsida mereprügi levikut, koostist ja määrata selle võimalikku päritolu ning panustada seekaudu harrastusteadusse. Programmi tegevus toimub kolmes etapis. 1) Eeltöö etapis tutvutakse mereprügi teemaga koolis ja valitakse välja uuritav rannalõik. 2) Järgnevalt kogutakse praktilisel õppepäeval mererannas mere- ja rannaprügi nelja- kuni kuueliikmelistes rühmades. 3) Lõpetuseks analüüsitakse kogutud tulemusi, mida esitletakse ka teistele õppegrupi rühmadele ning arutletakse koos tulemuste üle kas õppepäeva lõpus või hiljem koolis.

Programmi materjalide hulka kuulub juhendmaterjal õpetajale, töölehed õpilastele ja mereprügi pildipank prügi tüüpide näidetega. Samuti on juhendmaterjalis välja toodud kasulikke viiteid, mis aitavad mereprügi teemaga tutvuda kas enne või pärast õppepäeva rannas. Uuritavaid rannalõike on hea välja valida, kasutades maa-ameti kaardirakendust.

Mererannas õpitakse tundma mereprügi materjale, saadakse teada enim levinud mereprügi tüübid ja allikad. Analüüsitakse nii silmaga nähtavat prügi kui ka mikroprügi olemasolu. Viimase jaoks on vajalik mikroskoop, mis on näiteks olemas Aegna loodusmajas. Õppepäevale tuleb kaasa võtta töökindad, prügikotid ja -karbid ning telefon koordinaatide määramiseks ja prügi pildistamiseks.

Kogutud andmed saavad õpilased sisestada elektroonilisse andmebaasi, mis loodi projekti „Linnalähedased ökosaared – targa loodusturismi sihtkohad“ raames. Andmebaas annab SEI Tallinna teadlastele võimaluse kordusuuringute lisandudes mereprügi analüüsida.

Möödunud aastal katsetati programmi koos Aegna loodusmaja ja Tallinna reaalkooli õpilastega Aegna saare randade uurimiseks, kuid õppematerjali saab kasutada kõigi saarte ning Mandri-Eesti randades.

Õppeprogrammiga saab tutvuda siin.

Mereprügi on igasugune püsiv, toodetud või töödeldud tahke aine, mis on visatud, kõrvaldatud või maha jäetud mere- ja rannikukeskkonda. Prügi võib merre sattuda nii maismaal kui ka merel toimuva inimtegevuse tagajärjel. Kaudselt võib prügi merekeskkonda jõuda ka jõgedest, heit- ja sademevee suublatest või tuulega.

---

Läänemere prügist moodustab valdava osa plast, mis pärineb ligikaudu 80% ulatuses maismaalt, kust see on tuule ja veega merre kandunud mereäärsetest asulatest ja rannikult, aga ka jõgede kaudu kaugemalt. Sellise mereprügi peamised allikad on turism ja puhketegevus, prügistamine, tööstus, ehitus- ja lammutustegevus jne. Ülejäänud prügi satub merre peamiselt veetranspordi ja -turismi ning kalanduse kaudu.

Mereprügi võib oluliselt risustada ja kahjustada mererandu, mõjutades halvasti nii meie elukeskkonda kui ka merekeskkonna seisundit. Mereloomadele ja lindudele on mereprügi kahjulik peamiselt kahel moel: nad takerduvad sellesse või neelavad selle alla, mis võib päädida surmaga. Mereprügi, sh mikroprügi ja sellega seotud ohtlikud ained aga kipuvad toiduahela kõrgemates lülides kontsentreeruma, jõudes nii inimese söögilauale ja põhjustades mitmeid terviseprobleeme, kahjustades nii ka inimeste tervist.

Loe lisa www.blastic.eu.

Laadi alla mereprügi plakatid www.sei.org/featured/oppeprogramm-mereprugi-olemus-ja-paritolu.