9–14-aastastel koolilastel on aprillist alates võimalik õppida oma idufirma rajamist miljardäridest mentorite käe all.
Kuidas see välja näeb, sellest annab aimu Vivita Vista uus kümneosaline videosari (vt vista.vivita.ee). Olgu etteruttavalt öeldud, et see sobib väga hästi õppematerjaliks õpilasfirmadele ja ettevõtlusõppe kursusele.
Pole vist raske ette kujutada, et viienda-kuuenda klassi lapsed tahavad rajada limatootmise firmat, ehitada kaasaskantavat moosimasinat või avada laste enda valmistatud esemete e-poodi. Lastel on ju igasuguseid ideid! Aga kas seda oskate ette kujutada, et neid lapsi nõustavad ideede elluviimisel inimesed, kelle asutatud firmade turuhind on kasvanud praeguseks miljardi dollarini? Ei, seda on juba palju raskem ette kujutada.
Ometi hakatakse seda tegema, ja põhjendusega, nii investeeritakse tulevikku. Esimesed nõustamisstseenid on juba videossegi võetud. Nimelt on Tallinnas Telliskivi linnakus asuv Vivita loovuskiirendi saanud valmis kümneosalise videosarja, mille sisu on just Eesti uue majanduse kõige helgemate peade soovitused ja nõuanded 10–11-aastastele koolilastele Mortenile, Karolinile ja Martale.
Üks huvitavamaid stseene selles toimub Tallinna teletorni liftis, kus Morten, Karolin ja Marta peavad liftiga alt üles sõitmise ajal investor Ragnar Sassile selgeks tegema, miks nende ideed (limatootmine, moosimasin, e-pood) väärivad teostamist ja investorite rahatoetust. Lastel tulevad need „lifikõned“ päris toredasti välja ja investor Sass kuulab nad kõik heatahtlikult ära ja pärib ideede üksikasjade kohta. Pärast selle stseeni vaatamist on igal ettevõtlikul koolilapsel selge, kui kiiresti ja ülevaatlikult peab oskama oma ideed teistele selgitada.
Armastage määramatust, ebaõnne, kriitikat!
Kümneosalises videosarjas on ka mõndagi, mis üllatab. Alustame sellest, et meil kõigil on alateadlik soov lahterdada ideid headeks ja halbadeks. Investor Ragnar Sass aga ei öelnud ei Mortenile, Karolinile ega Martale, kas nende ideed on head või halvad. Ja edaspidisest selgub, et ta ei jäta parimat ja halvimat välja toomata mitte viisakusest, vaid põhjus on tema ettevõtjakogemus. Ta nimelt teab, et mitte keegi ei tea ette, missugune idee on hea. Sarja teistes osades see mõte kordub. Kui lapsed küsivad Sten Tamkivilt, missugune idee on hea, saavad nad vastuseks: „Sa ei tea seda kunagi!“ Taavet Hinrikus aga räägib, et ettevõtja elab üle väga palju ebaõnnestumisi, sest katsetab valede ideedega, Bolti asutaja Martin Villig märgib, et hea meeskond on tähtsamgi kui idee, sest hea meeskonnaga jõutakse ka kehvaks peetud ideega kaugele.
Teiseks üllatab ilmselt mõndagi tippettevõtjate soovitus, et kriitikat tuleb armastada. Tänapäeva koolis ju rõhutatakse, et õpilane peab saama maksimaalselt positiivset tagasisidet, sest see innustab teda edasi tegutsema. Samas peavad tippettevõtjad kriitikat kiitusest tähtsamaks. Kui inimesed sinu toodet kritiseerivad, siis saad ju teada, mida on vaja su toote juures ümber teha – selline on nende selgitus. Ettevõtjad soovitasid lastel inimeste käest päris otse küsida, mille poolest on nende toode halb.
See on kindlasti pedagoogiliselt huvitav. Kes hakkab ettevõtjaks, seda ootab ideede osas ees täielik teadmatus ja lõputu arv läbikukkumisi. Kiitusega harjunud õpilane peab hakkama kriitikat armastama. Selline on elu pärast kooli. Aga kui palju puutuvad meie õpilased juba kooli ajal sellise eluga kokku? Kui palju harjutatakse meie koolis lapsi läbi kukkuma? Kas õpetaja tohib endale lubada, et mõni tema uus meetod lihtsalt ei tööta?
Ettevõtja moraal
Veel üks väike üllatus puudutab ettevõtja moraali. Meie kultuuris öeldakse ikka, et ettevõtjad tahavad rikkaks saada, sellepärast nad ettevõtjad ongi. Samal ajal selgub 10-osalisest videosarjast ettevõtjate enda vaatepunkt ja see on hoopis teistsugune. Nemad rõhutavad, et ennekõike tahavad nad inimesi aidata. Meie uue majanduse tipptegijad ütlesid Mortenile, Karolinile ja Martale korduvalt, et lapsed peavad välja uurima, kuidas nad saavad inimesi aidata, mis asjad inimeste elu keeruliseks teevad ning kuidas neid keerulisi olukordi lahendada saab. Iga toode peab olema justkui arstirohi, mis inimestel mingit valu vähendab. Egoism ettevõtlusega kokku ei käi. Selles videosarjas toonitatakse: „Sa ei saa teha seda, mida ise väga tahad teha, sest pead tegema seda, mida teistel hädasti vaja on.“ Seega oodatakse ettevõtlusse ennekõike neid, kes tahavad teisi aidata. Rikkaks saadakse – kui saadakse! – lihtsalt pealekauba.
Müümise oskus on ka palju keerulisem, kui arvatakse. See pole piruka, vaid oma idee müümine, toonitab Sten Tamkivi. Kõigepealt tuleb idee maha müüa oma esimestele töötajatele. Sa pead suutma neid veenda, et sinu firmal on tulevikku ja sellepärast tasub esimesed aastad sinu juures väikest palka saades siiski töötada. Lisaks on vaja veenda kliente, et sinu firma pakub kõige paremat toodet või teenust. Lõpuks tuleb osata veenda investoreid, et nad just sinu firma arengut toetaksid. See tähendab, et ettevõtja peab olema erakordselt hea veenmisoskusega. Ja seegi on ju pedagoogiliselt huvitav – sest kui palju harjutavad meie õpilased koolis oma veenmist? Seda oskust, mida neil elus väga vaja läheb.
Vivita produtsendi Mari-Liis Peetsi sõnul sobib kümneosaline videosari koolidele ettevõtlusõppe ja projektõppe materjaliks. Arvan samuti, et selles sarjas on paljud ettevõtlusega seotud teemad väga hästi läbi arutatud ja ettevõtluse õpetaja või õpilasfirma juhendaja saab seda koos õpilastega vaadata ja arutada.
Õpilastele muudab materjali huvitavaks ka see, et Morten, Karolin ja Marta teevad seal mitmeid katseid. Näiteks kontrollivad, kas võivad oma sisetunnet usaldada. Selgub, et väga kindel selles olla ei maksa. Nad sõidavad ka elektritõukerattaga, aga võimalikult aeglaselt. Üks harjutus on kuuerattalise pakiroboti järel käimine nii, et jooksma ei hakka. Ja lõpuks on ju ka nende enda ideed ‒ limatootmine, moosimasin, e-pood – põnevad.
Lõpetuseks tahan rõhutada, et 10-osalise sarja iga osa lõpeb üleskutsega: „Kui see oli midagi, mis sind kõnetas, siis tule loe meie kohta lähemalt Vivita kodulehelt vivita.ee.“
Lisaks on kirjutatud, et Vivita loovuskiirendi kümneosalise videosarja valmimist on toetatud Startup Estonia programmi (projekti number EU50651) raames Euroopa regionaalarengu fondist 24 308 euroga.
Hullumeelne ettevõtmine
Vivita projektijuhi Mari-Liis Peetsi sõnul on videosarja puhul tegemist „vahvalt hullumeelse ettevõtmisega“. Pole ju varem juhtunud, et koolilapsi juhendaksid idufirma rajamisel Eesti uue majanduse kõige helgemad pead, kelle asutatud firmad maksavad tänaseks miljoneid dollareid ja mõned isegi üle miljardi (ükssarvikud). Miljard dollarit maksvate firmadega seotud inimestest olid Martenile, Karlinile ja Marale mentoriteks Skype’i asutaja Sten Tamkivi, Bolti asutajad vennad Villigid, Transferwise’i asutaja Taavet Hinrikus, Pipedrive’i asutaja Ragnar Sass. Lisaks juhendasid lapsi Kristjan Maruste, kelle firma Comodule valmistab elektritõukerattaid Tuul, Ahti Heinla, kelle Starship toodab pakiroboteid, ja veel üksteist meie tuntud iduettevõtete asutajat. Kuid lapsi nõustas ka terve hulk väga edukaid naisettevõtjaid, nagu näiteks Kristel Kruustük (Testlio), Kaidi Ruusalepp (Funderbeam), Anna-Greta Tsahkna (Timbeter) jt.
Oma äriideid ellu rakendama!
Aprilli teises pooles hakkab esimene lend koolilapsi Vivita eestvedamisel ja tippettevõtjate juhendamisel oma äriideid edasi arendama, et prototüübini jõuda. Katseprogramm kestab kümme nädalat ning grupis on 12 last vanuses 9‒14 aastat. Lähem info https://vista.vivita.ee ja vivita.ee.
Vivita on rahvusvaheline laste ja noorte loovuskiirendi, mis tegutseb Eestis, Leedus, Jaapanis, Singapuris, Lõuna-Koreas, Filipiinidel, USA-s ja Uus-Meremaal. Vivita pakub oma VIVISTOP-i leiutamislaborites lastele võimalusi katsetada, eksida, kriitikat taluda ja õppida oma ala silmapaistvatelt täiskasvanud praktikutelt, et omandada 21. sajandi oskusi. VIVITA stuudio kasutamine ning tegevustes osalemine on lastele tasuta.
Lisa kommentaar