Karis Mugamäe. Foto: Triin Kriiska

Pürib miinimumnõuetest palju kõrgemale

Karis Mugamäe. Foto: Triin Kriiska
2 minutit
285 vaatamist

Tartu Herbert Masingu kool andis teist korda välja Tiina Kallavuse nimelise Piirinihutaja auhinna. Selle pälvis Karis Mugamäe, kes tosina aasta eest lõi MTÜ Maria ja Lapsed, et pakkuda Virumaal perekodu teenust vanemliku hooleta jäänud lastele.

See on auhind kogu minu meeskonnale, lausus Karis Mugamäe lastekaitsepäeval Masingu kooli ees auhinda vastu võttes.

MTÜ-s Maria ja Lapsed on tööl 15 inimest, kelle hoole all 30 last vanuses 2–19 aastat. Kaks peret on Rakveres ja kolm Tudulinnas.

„Juhindun eelkõige lapse huvist ja kõik otsusedki teen lähtuvalt sellest, et teda päriselt aidata,“ rääkis Karis Mugamäe.

Väikese MTÜ jaoks on olnud piiride ületamist palju: raha, vahendite ja ruumide leidmine ning sisustamine, töötajate koolitamine.

Suurim piiriületamine oli Mugamäe sõnul aga ravikodu rajamine eelmisel suvel. See asub Rakveres ja seal on koha leidnud neli suure abivajadusega last, kes eelnevalt käinud läbi mitu perekodu, ühel lapsel oli selja taga juba kaheksa koolivahetust.

„Ma ei piirdu miinimumnõuetega, püüdlen palju kõrgemale,“ lausus Karis Mugamäe. „Suurim tunnustus mulle on, kui lapsed ütlevad, et ma hoolin neist päriselt.“

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna, kes oli ka auhinnakonkursi žürii liige, märkis, et arengu eeldus on alati piiride nihutamine. „Kui tahame isiklikult areneda, peame piire nihutama. Kui tahame professionaalselt areneda, peame samuti piire ületama. Kui tahame süsteemis piire nihutada, siis on vaja neid pidevalt edasi lükata. Piirid ei liigu niisama, vaid tänu fanaatilistele inimestele, kes teevad rohkem, kui neilt oodatakse. Auhind tõstabki esile inimesi, kes kire ja vaimustuse toel on valdkonnas piire nihutanud. See aitab muuta ka süsteemi paremaks.“

Auhinda looma inspireeris Herbert Masingu kooli kahe aasta eest lahkunud direktori Tiina Kallavuse särav elutöö. Auhinna eesmärk on tunnustada ja rõõmustada inimesi, kes julgevad ja tahavad muuta maailma erivajadustega laste ja noorte jaoks hoolivamaks kohaks.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Pöördumised härra Aaviku poole

Johannes Aaviku sünniaastapäevale pühendatud esseekonkursile laekunud töödes räägiti nii haridusest kui keele tulevikust ja sõna jõust.

Keeleteadlase ja -uuendaja Johannes Aaviku…

8 minutit
1 kommentaar

Eesti keelevaldkonna mäed ja karid

26. mail tähistati Tartus haridus- ja teadusministeeriumis 20 aasta möödumist eesti keele arengukava sünnist.

Esimese eesti keele riikliku arenduskava kiitis valitsus…

5 minutit

Mis raamatust me algame?

Piibel hakkas levima talutaredes 18. sajandi algul. Sealt sai alguse ka meie lugemisoskus.  Oleme osa olulisest kultuurist välistanud oma elus ja…

8 minutit
Õpetajate Leht