Kevad on koolides testimise aeg. Riiklikus õppekavas on palju pädevusi, mille omandamine on kooliastmete kaupa eesmärgiks seatud. Samas jääb mulje, et mõnda oskust peetakse teistest olulisemaks.

Tihti kasutatakse teste, millega mõõdetakse teadmisi põhiainetes (matemaatika, eesti keel jne), ja enamasti kirjalikus vormis. Eduelamuse saavad lapsed, kes selles tugevad on. Samas räägime personaliseeritud õpiradadest ja õmblusteta haridusest. Meie koolilastel on mitmeid tugevusi, aga eespool mainitud klassikaliste testide puhul võib juhtuda, et need tugevused ei paista välja. Seega jääb laps ilma tunnustusest, mida ta väärib.

Otsustasime Tartu erakoolis testimisele väljakutse esitada ja viisime maikuus TäheTERA-s ja Peedu koolis läbi kahe kolmanda klassi teistmoodi testimispäeva. Tartu erakooli ehk TERA mõlemas mainitud sõsarüksuses õpivad lapsed 1.–6. klassini. Esimeses kooliastmes toimub õppetöö üldõpetuse meetodil, kus ained on omavahel seotud teemapõhiselt.

Õppekava on TERA-s mahukas. Esimest võõrkeelt – inglise keelt – hakatakse õppima 1. klassist ning see on tunniplaanis iga päev. Inglise keelt omandavad lapsed täieliku keelekümbluse meetodil, mis tähendab, et õpetaja kasutab tunnis ainult sihtkeelt. Teine võõrkeel lisandub 4. klassis. TäheTERA, mis on TERA esimesena loodud koolikoht, asub pulbitsevas linnakeskkonnas ning on HuviTERA naabrina saanud tunde väga palju (digi)tehnoloogiaga rikastada.

Peedul, mis on TERA maakool, on klassides 12 last, mis võimaldab individuaalselt läheneda. Eriti suurt rolli mängib Peedul looduskeskkond, mida igal võimalikul juhul õppesse kaasatakse. Kooli kõrval elavad minilambad ja ponilgi on õuetundides tihti oma koht. Soovisime testimispäeval näha, kuidas erinevas keskkonnas, kuid sama õppekava järgi õppinud lapsed päeva läbivad. Kas väiksemad klassid, looduskeskkond, linnaruum ja muud faktorid mõjutavad tulemusi?

Seadsime päeva eesmärgiks testida mitte ainult matemaatika ja eesti keele oskusi, vaid ka sotsiaalseid, praktilisi ja loovusvaldkonna pädevusi, mis õppekavas samuti esindatud on ja mida meie koolis aineteadmistega võrdselt oluliseks peetakse. Õpilasi testides jäetakse need aga tihti tähelepanuta. Seetõttu soovisime sel päeval anda võimaluse laste mitmesugustele tugevustele. Lastele esitleti päeva lihtsalt toreda koostööpäevana, et ei tekiks soorituspinget. Kindlasti soovisime vältida olukorda, kus lapsi testiks n-ö drillitakse, mille järel nad testi sooritavad ja seejärel õpitu unustavad. Pigem soovisime näha esimese kooliastme jooksul omandatud teadmisi.

Testimispäeval toimus kolmandikele Peedu koolis ja ümbruses neli tundi. Igas tunnis osales kaks õpetajat, kellest üks viis tundi läbi ja teine jälgis samal ajal lapsi. Loovustunnis tutvustati lastele kooli kõrval elavate loomade eluolu ja nende eest hoolitsemisega seotud väljakutseid. Tunni teises osas said lapsed lahendada etteantud ja kättesaadavate vahenditega probleemülesande, milleks oli loomade eluolu korraldamine nende omavahelisi suhteid ja vajadusi ning tunnis kuuldut arvesse võttes.

Tunni esimeses osas oli oluline tähelepanelikkus ja oskus kuulata, teises pooles aga loovuse rakendamine ja meeskonnatöö oskus. Inglise keele tunnis kirjutasid lapsed etteütlust, täitsid nii suuliseid kui kirjalikke juhiseid ning mängisid ingliskeelset Aliast, mis andis hea võimaluse jälgida laste inglise keele osaoskuseid.

Metsarajal lahendasid õpilased kaheksas punktis individuaalselt üldõpetuse ülesandeid matemaatika, eesti keele ja loodusõpetuse valdkonnas. Jälgiti, kuidas lapsed looduses liiguvad ja käituvad. Peedu kooli kõrval ootas õpilasi aga praktiliste tegevuste tund, kus tuli hästi esile, kuidas teooriast saab praktika. Seal said lapsed võimaluse mõõta ja kaaluda, nuputada ja arvutada. Paberil võib olla õpilane hea mõõtühikute teisendaja, aga kas ta oskab 200 ml kaupa kolm liitrit vett ämbrisse mõõta? Selles tunnis toimetasid lapsed 2–3 kaupa.
Mida me siis teada saime? Oli rõõm näha, kuidas TERA õpilased on valmis väljakutseid vastu võtma ja suurest sisemisest motivatsioonist lähtuvalt päev otsa toimetama. Kuigi nad ei teadnud, et neid testitakse, pingutasid nad põnevusest. Lisaks nägime, et õpilaste paaris- ja grupitööoskused on väga head ning tulevad kõigile kasuks olukorras, kus paaris töötavad erinevate teadmistega õpilased.

Meie eesmärk kaasata testimisse pädevused, mida peetakse tihti vähem oluliseks, sai täidetud, kuna eduelamuse said kõik lapsed. Mõnele sobis rohkem kirjalik ülesanne metsarajal, kus – tõsi küll, kerges uduvihmas – toimetama pidi, teisele jälle meeskonna juhtimine ja suunamine. Oma rõõmu ja tugevuse leidis sel päeval iga laps. Silmatorkavaid erinevusi kahe koolikoha klassikomplekti vahel me ei märganud. Seega õppida saab igal pool, nii metsas kui ka linnas, ja see ongi meie koolis väga hinnas.