Digitehnoloogia eesmärgipärane kasutamine õppetöös on lihtsam, kui me ette kujutame, ehk kuidas õpetajatöös toime tulla üha suureneva digitehnoloogia pealetungiga.

Augustikuuga lõppes kolm aastat kestnud Erasmus+ projekt „Eesmärgipärane digitehnoloogia kasutamine“, mille eesmärk oli luua põhikooli II kooliastmele digipedagoogilised tunnikavad, et toetada õpilaste digipädevuste arengut ning suunata digitehnoloogiat eesmärgipäraselt kasutama.

Kes meist ei oleks kuulnud lauset „Ah, ma selle äpi abiga tegin“ või „Tõmba äpp alla, jube lihtne on“. Lihtne on sellist soovitust jagada, kuid alguses veidi keeruline järgida.

Üks näide on koolides kasutatav Stuudium. Kui mina kolm aastat tagasi koolis õpetajana tööle asusin, siis kasutasin Stuudiumi ainult lauaarvutist, mis oli ebamugav ja nõudis aega. Peale äpi telefonisse laadimist oli küll natuke pusimist ja palusin isegi õpilastelt abi. Seejärel muutus Stuudiumi kasutamine kergemaks, kogu kohene tagasiside sai kiiresti antud ning samuti sain kiireloomulised sõnumid kohe kätte.

Sama lugu on Google Drive’i kasutamisega. Kuigi telefonis on dokumentide või tabelite vaatamine ja muutmine alguses veidi kohmakas, siis järjepideva kasutamise ja harjutamisega tuleb vilumus kiiresti. Veel üks näide kasulikest äppidest on CamScanner. Nii käisin minagi iga kord õpetajate toas, kui oli vaja dokumenti digitaalseks teha. Ootasin oma järjekorda ning seejärel maadlesin printeri ja skänneriga. Siis aga võtsin kuulda ülal toodud soovitust ja laadisin oma telefoni rakenduse CamScanner. Andre Agassi on öeldud, et aeg ja harjutamine annavad kokku saavutused. Ja nii tõepoolest on, praegu ei kujuta ma enam ettegi, et ma neid kolme äppi oma telefonis ei kasutaks.

80 digipedagoogilist tunnikava

Uut tehnoloogiat tuleb meie ellu ja koolidesse lausa uksest ja aknast ning mõnikord on õpetajal tunne, et seda kõike on liiga palju. Lihtsalt ei jõua kõike ise õppida, õpilastele tutvustada või kõiki uusi digivahendeid ja veebilehti oma klassis katsetada. Äsja lõppenud projekt tuleb õpetajatele appi ‒ projekti käigus valmis üle 80 tunnikava, mis aitavad õpetajal digipedagoogika põhimõtteid oma tundides rakendada ning õpilaste digipädevusi arendada.  

Tunnikavad on loonud tegevõpetajad ning need on koolikeskkonnas õpilastega koos läbi proovitud. Kõik loodud tunnikavad toetavad õppeainete lõimingut ning õpilaste digipädevuste arengut. Kodulehelt leiab tunnikavasid nii matemaatikast, keeleõppest, geograafiast, loodusõpetusest, ajaloost, kunstiainetest kui ka kehalisest kasvatusest. Tunnikavades on eri viisil toetatud digipädevuse viis osaoskust: 1) info haldamine, 2) suhtlemine digikeskkondades, 3) sisuloome, 4) turvalisus, 5) probleemilahendus.

Kuigi projekti põhiline sihtrühm olid põhikooli 10‒12-aastased õpilased, siis Eesti õpetaja Kelly Kaukes õpetas 1.‒2. klassi õpilasi ning mina õpetasin 5.‒7. klassi lihtsustatud õppekava alusel õppivaid õpilasi. Seega leiab tunnikavade seast häid näiteid nii algklassiõpilaste kui ka erivajadustega õpilaste õpetamiseks.

Muster tahvelarvutis

Ma ühitasin 5.‒7. klassi lihtsustatud õppekavaga õpilastele käsitöötundides digitehnoloogia selliselt, et õpilased said oma mustri luua mitte ruudulisele paberile, vaid hoopis tahvelarvuti abil. Tunniks loodud QR-koodi abil leidsid õpilased kiiresti sobiva veebilehe ning mustri loomise töö võis alata. Kuid ka minul tuli tunnis ette ootamatusi. Näiteks ei saanud kahte kooli tahvelarvutit kasutada, sest ühel puudus internetiühendus ja teisel QR-koodi lugeja. Kui mina hakkasin hetkel, mil takistus ilmnes, juba muretsema, siis õpilased näitasid ennast väga heast küljest. Nad jagasid omavahel kiiresti rollid: kes ootab ja kes järgmisena joonistab. Hakkajamad õpilased õpetasid ja juhendasid aeglasemaid. Ma nägin oma käsitöötunnis, kuidas õpilastes tärkas loovus ja ettevõtlikkus ning kui kiiresti leiti veebilehel üles lisavõimalused, et neid siis kohe katsetama hakata. Projektipartnerite ühistel kohtumistel, mis viiruse tõttu toimusid küll veebis, tõdesime samuti, et õpilastele tuleb tunnis anda veidike vaba aega avastada veebilehtede võimalused, et nad saaksid need iseseisvalt endale selgeks teha ning seejärel oma teadmisi kaaslastega jagada.

Inglise keel LearningsAppsiga

Õpetaja Kelly Kaukes räägib oma kogemusest: „Tunni käigus tuli 1. ja 2. klassi õpilastel lahendada ülesandeid LearningAppsi keskkonnas. Õpilased jõudsid ülesanneteni QR-koodide kaudu. Nii QR-koodi lugemist kui ka LearningAppsi keskkonda kasutasid 1.klassi lapsed esimest korda. Ülesanded olid erinevad ning alguses kordasid õpilased eelmisel trimestril õpitut, seejärel õppisid uut osa. Näiteks sellel sügisel alustati projektiga „Söö terviseks!“ ning kõik õppeained on selle projektiga seotud. Inglise keele tunnis sõnade õppimiseks on LearningAppsis ülesanne „Food“. Sõnade ja piltide õigesti kokkupanemisel sai ülesanne lahendatud ja ülesande lõpus said lapsed ühe sõna, millest kokku tuli projekti keskne küsimus (praeguses näites siis sõna HOT). Algul oli murekohaks QR-koodi lugeja tasuta versiooni rakenduste reklaamid, kuid nendega õpiti kiiresti toime tulema. Kui alguses olid lapsed pigem kartlikud, siis ma kasutasin QR-koode järjekindlalt igas piloottunnis ja praegu on 2. klassis QR-koodide skaneerimine vägagi selge. Kui õpilased näevad mind väljaprinditud QR-koodidega klassi sisenemas, teavad nad juba, et tulemas on midagi väga põnevat.“

Siit saab järeldada, et ühte ülesannet on lihtne lahendada, kuid mitut järjestikust juba keerulisem. Samas õpilastele endale ka meeldib, kui on vaja olla tähelepanelikum, et kõik lahendatud saaks. Ja ka õpetaja peab olema järjekindel ning oskama õpilast küsimustega suunata.

Veebinäitus Padletis

Teises tunnis pidid mu õpilased looma ühise käsitöö veebinäituse Padleti seinale. Õpilased olid varasemalt käsitöötunnis loonud tikkimise jaoks veebikeskkonnas mustri ja selle järgi tikkinud oma pildi. Oma tööde teistele näitamiseks tegime koos õpilastega tikkimistöödest pildid ja lõime ühise veebinäituse. Siin tuli samuti takistusi ette. Me õpetajatena küll eeldame, et kui õpilastel on digivahendid iga päev käes, siis järelikult oskavad nad ilma õpetamata kõike. Paraku see nii ei ole. Näiteks läks meil pildistamisega päris palju aega. Oli ju vaja sättida tausta ja valgust ning vaadata, et midagi üleliigset pildile ei jääks. Samuti oli õpilastel keeruline toimetada arvutiklassis lauaarvutitega, sest nende igapäevane digivahend on hoopis nutitelefon või heal juhul väike tahvelarvuti, mis töötavad lauarvutist veidi erinevamalt. Õpetaja ülesanne ongi pidevalt jälgida ja selgitada välja, mida õpilased oskavad ja mida on vaja juurde õpetada, et järjekindlalt õpilaste digipädevusi arendada.

Õpilased ise äppe avastama!

Mõnikord on hea lasta õpilastel endal üksteist õpetada, nii on tund nende jaoks huvitavam ja kaaslaselt õppida ka põnevam. Näiteks meeldisid õpetajatele koomiksi loomise äpid Pixton.com ja StoryboardThat.com, mille kasutusvõimalusi saab lõimida mistahes ainetunniga. Õpilastel lubati tunni alguses äpi võimalusi ise avastada ja seejärel omavahel teadmisi jagada. Tunnijärgselt projekti jaoks tagasisidet andes leidsid pilootõpetajad, et õpilased olid väga entusiastlikud, loovad ning tegid omavahel koostööd. Nende tundide fookus oli digioskuste arendamisel, mitte niivõrd joonistamisoskusel. Samas kurtis üks sellist tundi läbi viinud õpetaja, et esimeses tunnis oleks parem kasutada valmislahendustena pakutud koomiksi põhjasid, sest kogu koomiksi loomine päris algusest võtab õpilastel väga palju aega. Hilisemates tundides, kui õpilased said koomiksi loomist järjepidevalt harjutada ning nende oskused äpiga tööd teha paranesid, võttis koomiksi valmimine vähem aega.

Liit- ja virtuaalreaalsus

Omavahel pilootõpetajatega arutledes ning tunnitegevusi reflekteerides saime julgust juurde ning katsetasime kaasõpetajate loodud tunnikavasid. Näiteks selle aasta aprilli veebikohtumisel tutvustas külalislektor Ingvi Ómarsson meile liitreaalsuse (AR) ja virtuaalreaalsuse (VR) kasutamise võimalusi õppetöös. Üks Soome õpetaja vaimustus sellest niivõrd, et tegi kohe mitu ainetundi virtuaalreaalsust kasutades. Tema õpilastele sobis see ka väga hästi, tunnis kostis rahulolev hõige: „Finally we make something meaningful here!“ Kuigi see liit- ja virtuaalreaalsus tundub olevat keeruline, on vaja ainult natuke teemasse süveneda ja koos õpilastega järjepidevalt harjutada, siis tuleb vilumus nii õpilastel kui ka õpetajatel.

Mulle meeldis projektis osalevate Saksa õpetajate innukus õppida eestlaste eeskujul tundma LearningAppsi keskkonda. Minu jaoks oli üllatus, et sakslased alles avastavad LearningApps keskkonda, samas kui Eesti õpetajate jaoks on see peaaegu iga päev õppetöös kasutusel. Minu enda jaoks oli aga avastus veebikeskkond LiveWorksheets, mille kohta on projekti kodulehel ka õppevideo. See on suurepäraste võimalustega abimees õpetajale ja lihtne kasutada õpilasele, kes ei pea õppeülesande sooritamiseks eraldi kontot tegema või kuhugi sisse logima.

Õpetajate koostöö

Projekti käigus oli ka üllatusi. Näiteks ütles üks Islandi õpetaja, et leidis meie projekti tunnikavade hulgast suurepärase idee ja proovis seda ka oma õpilastega.Tund õnnestus hästi ja ta soovis tänada õpetajat, kes selle tunnikava lõi. Tema suureks üllatuseks oli tunnikava looja Islandi õpetaja ehk kolleeg tema enda koolist.

Me võime siit järeldada, et teeme õpetajatena kõik suurepärast tööd, kuid teame vähe oma kolleegide tegemistest. On hea meelde tuletada, et õpetajate koostöö ja tunnikavade jagamine või nende koosloomine on ka digipedagoogika juurutamisel suurepäraseks abimeheks. Vigade kartuses jätame mõnikord esimesed sammud tegemata ja uued asjad proovimata, sest kardame läbikukkumist. Kuid hea on omaks võtta mõtteviis, et isegi konkreetses tunnis saadud kehv kogemus on hea kogemus õppimiseks järgmise tunni ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

Kuigi projekt alles lõppes ning suuremad õppekohad ja järeldused vajavad täpsemat analüüsimist, võib kindlalt öelda, et projekt õnnestus väga hästi. Näiteks oli projekti kirjutades lootus, et kui iga pilootõpetaja loob, viib läbi ja hiljem analüüsib vähemalt kolm tunnikava, et siis on juba hästi. Projekti lõppedes võime aga öelda, et loodi kuus või enam tunnikava ühe õpetaja kohta, millest osa olid loodud koostöös kolleegidega. 30. augustil toimunud lõpuseminaril tunnistasid kõik pilootõpetajad, et on saanud digivahendite kasutamiseks oma tundides julgust juurde. Samuti on tekkinud väike hasart ja soov katsetada uusi keskkondi üheskoos kolleegidega.

Mida projekt õpetajatele andis

Positiivsena võib esialgsete tulemuste põhjal öelda, et 2/3 projektis osalenud õpetajate arvates näitasid õpilased tunnis üles motiveeritust, positiivseid emotsioone ja entusiastlikkust. Üle poole õpetajatest tõi teise põhilise positiivse asjaoluna välja oskuste arendamist. Samuti nimetati, et läbi viidud tunnid tõid esile õpilaste omavahelise koostöö ja planeeritud digitehnoloogiate kasutamine aitab saavutada oodatud õpitulemusi. Põhiliste takistustena nimetasid õpetajad iseenda teadmatust ja kogenematust tundide ettevalmistamisel.

Läbiviidud tunde ja tunnikavasid analüüsides pakkusid pilootõpetajad välja ka lahendusi, kuidas tundi järgmisel korral paremini läbi viia. Pooltel juhtudel tõid õpetajad välja, et nad teeksid tunni korraldamisel väikeseid ümberkorraldusi, näiteks arvutiklassi minemise asemel  tooksid hoopis tahvelarvutid klassi. Samuti öeldi, et ka digitehnoloogiaid kasutades tuleb koostada täpne tööjuhend, sh ülesanded eri tasemele (nii kiiruse kui ka teadmiste poolest). Kolmandik pilootõpetajatest mainis, et erinevate aineoskuste omandamiseks ning äppides ja veebikeskkondades harjutamise jaoks võtaksid nad lisaaega ja laseksid õpilastel ise uusi võimalusi avastada. Ja kõik märkisid ka seda, et algus on raske, kuid järjekindlus viib eesmärgini.

***

Erasmus+ projekti „Eesmärgipärane digitehnoloogia kasutamine“ (ingl Making Technology Meaningful Through Digital Pedagogy) vedaja oli TÜ haridustehnoloogia kaasprofessor Mario Mäeots ja juhtparter Tartu Ülikool. Eestlastega koos osalesid projektis Soome, Saksa ja Islandi õpetajad. Projekti käigus loodud tunnikavasid, õppevideoid ning soovitatud veebilehti ja digivahendeid on võimalik vaadata projekti kodulehelt.

Ootame kõiki huvilisi kodulehte külastama ja loodud tunnikavasid ka oma õpilastega katsetama!