• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

Juunist augustini sai 36 keeleõppijat Ida-Virumaalt võimaluse praktiseerida eesti keelt Pärnumaa peredes.

Eesti keelt õpiti projekti „Keeltesumin Pärnumaal“ raames ja huvi selle vastu oli suur. Samas Ida-Virumaa lapsed natuke kartsid ka: kas nad saavad eesti keeles hakkama, missugusesse perre nad satuvad, mis rahvas eestlased üldse on, mida kujutavad endast Pärnu ja Pärnumaa?

Jaroslava Fomitševa (Sillamäe) elas keeleõppe ajal Kihnu saarel Kase talus ja teda võõrustas perekond Leas. Jaroslava ema Lada meenutab: „Mu tütar oli väga rahul, sest Kihnu külastamine oli tema pikaajaline unistus. Perekond Leas oli väga sõbralik ja mu tütre tuginooreks oli nende 13-aastane peretütar Kai, kellega Lada leidis kohe ühise keele. Seiklusi oli palju: mootorrattaga sõitmine Kihnu saarel, müüjatöö proovimine saare väikeses suveniiripoes, mängud, jalutuskäigud, ühistegevus teiste pereõppes osalejatega Pärnus. Väga soojad mälestused jäid talle sellest kõigest. Ja mis kõige tähtsam – selge edasiminek eesti keeles! Täname laagri korraldajaid Marina Kopajevat ja Gregor Mataloja selle võimaluse eest ning loodame järgmisel aastal uuesti kohtuda.“

Liivia Heedla (Sillamäe) oli pereõppest väga huvitatud. Tema elas Pärnus Lõokese perekonnas. Liivia tuginoor Mariell kirjutab: „Liiviaga oli tore kohe esimesest hetkest, kui ta bussi pealt maha astus. Ta oli sõbralik, abivalmis, rõõmsameelne. Ta hakkas kohe eesti keeles rääkima ja õpetas mulle natuke ka vene keelt, nt sõna „bulotški“. Talle meeldis meres ujumine ja hobused. Õnneks toimus just siis Pärnu rannas ratsaspordisündmus ja nägimegi hobuseid. Ta on aktiivne suhtleja, kohe esimesel õhtul tellis ise Mona Venüüst pitsat. Neljanda päeva hommikul aga andis juba eestikeelse intervjuu Pärnu Tre raadiole, mis õnnestus väga hästi. Tõsi, Liivia ise ütles, et see oli raskem kui eksam. Me külastasime alpakafarmi, Tori põrgut ja kirikut, Pärnu jahisadamat ja muuli, Pärnu rannaniitu, Koidula muuseumi, Punast torni, Pernova loodusmaja, Kihnu saarele tegime jalgratastega tiiru peale: muuseum, tuletorn, Kase talu, grillimine ja ööbimine Nuki talus. Liiviale meeldib klassikaline muusika. Pärnus oli just samal ajal Järvi akadeemia ning käisime temaga Pärnu kontserdimajas lõppkontserdil. Pärast kontserti jalutasime Liiviaga koju ja see oli tema jaoks uus asi – õhtusel ajal linnas jalutamine. Kuna Liivia laulab ka ise, kuid eesti lauljaid eriti ei tunne, siis vaatasime Pootsi veinimõisas muusikali „Nõidkapteni needus“ (vabaõhuetenduski oli Liivia jaoks uus kogemus) ja Apollos uut eesti noortefilmi „Öölapsed“. Näiteks Juss Haasma, kes osales mõlemas, sai talle juba tuttavaks. Kuulasime kodus teisigi eesti lauljaid. Liivia vaatas hea meelega ka komöödiat „Siin me oleme“ ja projekti lõpuüritusel laulsime kõik koos laulu „Maja mere ääres“. Kui käisime külas Raekülas Katrin ja Ain Alvelal, sai Liivia proovida kandlemängu, mis tal hästi välja tuli. Külastasime Valgeranna festivali, kus esinesid Getter Jaani, Koit Toome jt. Nii palju mahtus kümnesse päeva! Kui Liivia pidi koju minema, olime kõik kurvad. Loodan, et ta saab järgmisel suvel jälle Pärnusse tulla, sest oli asju, mida plaanisime, aga ei jõudnud.“

Anne Meldre, Sillamäe gümnaasiumi õpetaja: „Sel suvel osales Pärnumaa pereõppes neli Sillamäe gümnaasiumi noort. Päevi korraldasid pered nii, et vene lastel oleks alati ka sihipärast eesti keele õpet, kas siis filmivaatamine, laulu õppimine vms. Õhtul reflekteeriti õpitut, pandi kirja uued sõnad ja väljendid, mis päeva jooksul ette tulid. Noor kirjutas oma vihikusse ka, mida huvitavat oli päeva jooksul toimunud. See kohustus tundus neile veidi tüütu, aga hiljem nad tunnistasid, et selleta poleks tulemus olnud nii märgatav. Oma õpilastele helistades märkasin, et juba viiendal-kuuendal päeval rääkisid nad eesti keeles varasemast palju paremini.

Eesti peredel oli täita väga tähtis missioon: olla „eesti keele nägu“. Need olid ülisümpaatsed pered. Olen õnnelik, et Sillamäe noored said Pärnumaalt nii positiivse mulje ja et nende motivatsioon õppida eesti keelt on kasvanud.“

Anita Kulpina (Narva), kes oli 9-aastane ja õppinud eesti keelt ainult kaks aastat – sedagi tavalise, mitte kümblusprogrammi järgi –, jäi samuti väga rahule. Tema elas Sindis Malle Viirmaa peres, kus tema tuginoor oli Hedvig, kellega ta kohe sõbraks sai. Anita ema Jelena meenutab, et õpetas tütrele juba enne projekti lihtsaid eestikeelseid viisakusväljendeid, nagu „aitäh“, „palun“, „head isu“, „Kas tohib seda asja võtta?“ jms. Anita jättis ka meelde, et kui sõna ei tea, siis saab asjade suunas osutada, näoilmega oma emotsiooni väljendada jne. Nad uurisid kahekesi juba ette, missugune pere Anitat vastu võtab. Google Maps võimaldas isegi võõrustajate maja vaadata, aga vaadati ka Pärnu linna. Lisaks mõeldi, mida võõrustajatele kinkida, ja kingiti lauamäng. Igasugune eelnev info vähendab võõrasse keskkonda sattunud lapse stressi, toonitas Jelena Kulpina, kes on hoidnud ka hiljem Viirmaa perega kontakti.

Erik Grigorjan (Kohtla-Järve) tundis end Raekülas Järvesaar-Buschi peres koduselt esimesest hetkest alates ja kui kümme päeva läbi sai, ei olnud tal tahtmist lahkuda. Eriku ema lisab: „Minu pojale sai selles peres osaks palju tähelepanu ja soojust. Aitäh ema Egele, isa Marekile ja tuginoor Raimondile! See on unustamatu kogemus minu poja elus.“

Raimondi ema lisab: „Kuigi Eriku pere kodune keel on armeenia keel, oli ta õppinud ka eesti keelt ja meie peresse tulekuks hästi valmistunud. Õppisime koos Erikuga keelt, ajalugu, kultuuri – nii eesti, armeenia kui ka vene oma. Arvan, et temasugusel poisil oleks põnev õppida Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumis. Võtaksime ta uuesti oma peres vastu. Programmi ja tegevuste valikul lähtusime Eriku huvidest, mis on ajalugu ja poliitika. Külastasime muuseume, Pernova loodusmaja, ajaloolisi paiku, vestlesime neil teemadel. Kuna oli suvevaheaeg, siis ei pingutanud me tegevustega üle ega ajanud noori hommikul kaheksast üles. Uue asjana sai Erikule omaseks igaõhtune saun. Kui ühel õhtul jõudsime koju päris hilja ning otsustasime, et sauna ei küta, küsis ta imestusega, kas täna sauna ei tulegi … Meie poeg Raimond on pigem introvertne ja intensiivset suhtlemist ei vaja, seetõttu oli projekt talle hea väljakutse. Õnneks jagas MTÜ Meelte Kindlus noored peredesse nii, et lapsed oleksid sarnaste huvidega, ja meie poisid huvitusid mõlemad malest. Kui noored pidid ühisüritusel Pärnu rannajalgpalliväljakul sportlikku tegevust välja pakkuma, tõid Erik ja Raimond randa kaasa malelauad, mida agaralt ka kasutati. Tore on, et Eriku perega edasi suhtleme. Sellises projektis osaleks rõõmuga jälle!“

Maria Gavrenkova (Kohtla-Järve) on väga tänulik Kati Niibo Audrus elavale perele. Ta kirjutab: „Väga huvitav oli suhelda tuginoore Paulaga, vanaema Marjuga, perepoeg Kaarliga ning muidugi ema Kati ja pereisaga. Iga päev möödus huvitavalt. Ühel õhtul vaadati perega ühiselt filmi, teisel mängiti koos kaarte, mängiti õues, lisaks õnnestus mul jalutada ehedal aasal, kus olid lehmad. Õppisin ka Pärnu linna tundma: käisime sageli parkides, rannas, viibisime linna põnevates kohtades. Samuti avanes mul võimalus külastada Kihnu saart ja muuseumi. Viimasel õhtul käisime Valgeranna festivalil ja sain teada, millist muusikat kuulavad eesti noored ja ka täiskasvanud. Aga iga päev tuli ka eesti keelt õppida, uued sõnad üles kirjutada ja selgeks saada. See on mu kõige ägedam eesti keele õppimise kogemus, lisaks inimeste, kultuuri, linna, ühiskonna ja traditsioonide tundmaõppimine. Soovitan igaühel sukelduda sellesse imelisse atmosfääri.“

Arseni Shkuro (Narva) jäi väga rahule, et sai veeta kümme päeva Tõstamaal perekond Maruse peres. „Olen linnalaps, kuid nüüd sain elada ehtsat taluelu. Olin varem mõtelnud, et oleks tore kasvõi üks päev olla lammaste, hobuste, või küülikutega, aga siin sain olla kohe kümme päeva. Sain sõbraks nii oma tuginoore Timo kui ka pere teiste lastega. Käisime koos järves ujumas, hüppasime batuudil, jooksime lammastega põllul jne. Pereema Maris suhtles minuga toetavalt ja sõbralikult, soodustades keeleõpet. Väga vahva oli reis Kihnu saarele, kus ma ei olnud varem käinud. Ühisüritustest meeldis mulle rahvustoidu valmistamise töötuba, kus sain teha ja proovida mitmesuguseid maitsvaid toite. Suur tänu keeleõppe projekti korraldajatele, et saime nii kasulikult oma koolivaheaega veeta!“

„Eesti pere oli nii toetav, et Arseni unustas ära, et viibib kodust kaugel ja suhtleb teises keeles,“ lisab Arseni ema Natalja, kes on Narvas eesti keele õpetaja. Arseni püüab edaspidigi Timoga telefonitsi suhelda, samuti on Timo oodatud külla Arseni perele Narva. Arseni ema loodab, et projekt jätkub, kuna see on superkasulik ja jääb lastele kauaks meelde.

Yana Korsakova (Narva) elas keeleõppe ajal Pärnu linnas perekond Ilvese juures. Tema tugiisik oli kümneaastane peretütar Tereese, kelle ema Kristi ja isa Kalevi meenutavad pereõpet nii: „See oli suurepärane kogemus. Juba esimese päeva õhtuks olime kõik üks suur ja kokkuhoidev pere. Külastasime koos Yanaga Pärnu muuseumi, Pernova loodusmaja, Minizood, Terviseparadiisi veekeskust, Valgeranna seiklusparki (ta polnud varem puude otsas roninud), alpakafarmi, Maarja-Magdaleena gildi töötube, kus Yana sai esimest korda proovida viltimist, mis talle meeldis. Väisasime festivale ja meelelahutusüritusi, aga käisime ka koos sisseoste tegemas ja toimetasime ühiselt köögis, valmistades tema lemmiktoite. Näiteks pilaffi tegemiseks käisime Pärnu turul, ostsime vajalikud toiduained ja valmistasime seda kõik koos. Innustasime Yanat tegema asju, mida ta polnud varem proovinud. Yanale meeldis meie samojeedi koera Minniga jalutamas ja agility trennis käia. Igapäevased olid lauamängud ja küsimuste/vastuste koostamine pereõppe lõpuõhtu viktoriiniks. Päevad olid nii sisutihedad, et mõneks õhtuks oli külaline päris väsinud. Lisaks toimusid pereõppe ühisüritused, mille käigus said Yana ja Tereese külastada koos teiste samas vahetuses olevate noortega Pärnu sõudeklubi, kus Tatjana Jaansoni juhendamisel prooviti sisebasseinis sõudmist. Lõpusündmuse raames külastati Teispere talu Jõõpres. Yana on siiras, avatud, julge ja abivalmis tüdruk. Ta julges anda „Aktuaalsele kaamerale“ eesti keeles intervjuu, kui Ester Vilgats külastas gildimajas pereõppe ühissündmust – eesti toidu töötuba. Oleme juba kaalunud võimalust kutsuda Yana endale külla talviseks koolivaheajaks ja osaleme projekti jätkumisel kindlasti ka tulevikus.“

---

Pereõpet rahastab Integratsiooni Sihtasutus kultuuriministeeriumi kaudu. Projekti „Keeltesumin Pärnumaal“ korraldab MTÜ Meelte Kindlus, mille juhatuse esimees on 22-aastane Gregor Mataloja (õpib Tallinna majanduskoolis) ja projektijuht Marina Kopajev.

Lähem info projekti kohta www.keeltesumin.ee.