Küllap Õpetajate Lehe lugejad mäletavad, millist huvi tundis riigikogu kultuurikomisjon möödunud sügisel õpetajate kehva järelkasvu põhjuste vastu. Pea kõik aineliidud ja õpetajate ühendused olid kaasatud nende väljaselgitamisse, lisaks kirjalikele vastustele kohtus haridusrahvas kultuurikomisjoniga, et oma vaatenurka selgitada.

Selle tulemusena koostas ja saatis kultuurikomisjon valitsusele märtsikuus neli ettepanekut õpetajate järelkasvu kindlustamiseks ja õpetajaameti väärtustamiseks. Üks neljast soovitusest oli töötada välja õpetajate ja tugispetsialistide karjäärirada, tagada neile motiveeriv töökeskkond ja konkurentsivõimeline töötasu.

Ministeeriumi vastusest riigikogu ettepanekutele nopin ma välja vaid selle osa, mis käsitleb seda soovitust. Eesti elukestva õppe strateegias aastaks 2020 seati eesmärk viia õpetaja töö hindamine ja tasustamine vastavusse ametikohale esitatavate nõuete ning töö tulemuslikkusega. Käsiraamatuga, millest lehepöördel juttu, on valdade ja linnade liit pika sammu selles suunas astunud. Kas strateegia eesmärk on täidetud või mitte, ei saa veel öelda, kuid alustatud on. Miks on asjad veninud, seda teavad katseprojektis osalenud omavalitsuste ja koolide inimesed. Ja ega needki kaheksa omavalitsust, kes uuendustega 2018. a alustasid, pole oma tööga lõpule jõudnud. Miks läheb pikalt aega – teavad need, kes juba alustanud.

Praegu kehtib ilmselt lubadus, et riigieelarve strateegias 2022. aastaks on kinnitatud õpetajate tööjõukulu kasv 12 miljonit eurot, mis tagab uue aasta algusest üldhariduskoolide õpetajatele töötasu alammäära 3% tõusu.

Või mine tea, kas ikka on 12 miljonit ja kas tuleb 3% tõus. Kui rahandusministeerium on eelarve koostamisel vassinud, nagu nüüd avalikult teada, siis ei ole rahaasjus tulevikulubadused nii kristallselged midagi. Seda enam on usutav ja lootustandev see töö, mida kohapealsed haridus- ja koolijuhid ühel meelel teevad, et kõiki võimalusi kaaludes saaks õpetajate palka tõsta. 

Ent on veel üks palgatõusu võimalus, mis seotud professionaalsusega – kutsestandardid. Kutsesüsteem pole laialdaseks praktikaks kujunenud, on ministeerium samas kirjas rahvaesindajatele tunnistanud. Karjäärivõimaluste puudumist nimetasid oma vastustes riigikogule ka õpetajad. Kui palk ei motiveeri, siis mis on selle asemel n-ö präänikuks?

Uues õpetajate ametijuhendi näidises on kutseala arendamine valikuliste tööülesannete all. Karjäärist pole seal juttu, aga vähemasti saab koolijuht väärtustada ja kõrgemalt tasustada kutsega õpetajat. Innustuseks ehk seegi.