Kooliõpilastel avaneb tore võimalus uurida sügisel metsasamblikke. 

Eestimaa Looduse Fond ja Tartu Ülikool kutsuvad septembris ja oktoobris koolinoori kaasa lööma kodanikuteaduse algatuses „Tähelepanu! Valmis olla! Samblik!“, mille käigus uuritakse samblikke metsade ja raiesmike puudel. Vaatlejad ise ei pea samblikke tundma, piisab, kui oskate neid sammaldest eristada. Vaatlused aitavad samblikeuurijatel saada parema ülevaate metsasamblike levikust ja anda soovitusi samblike liigirikkuse säilitamiseks tulevikus. Kõik vajaliku leiab kodulehelt samblikud.ee. 

Kaasa tuleb võtta nutitelefon, millel on sisse lülitatud asukoha määramine ja andmeside, ning võimalusel ka mõõdulint. Vaatluseks valitud metsatukas või raiesmikul tuleb valida kõige suurem puu ning minna selle juurde. Veebilehel samblikud.ee nupu „Tee vaatlus“ kaudu saab järjest märkida, kas tegu on metsa või raiesmikuga, määrata oma asukoht ning vaadeldava puu liik. Järgmise sammuna tuleb keerata telefon külili ning teha tüvelt rinna kuni silmade kõrguselt pilt kohast, kus näha enim erinevaid samblikke. Kui neid puutüvel sellel kõrgusel ei paista või on väga vähe, tasub pilt siiski teha, sest ka samblike puudumine on teadlastele oluline info. Lisaks palutakse vaatlusvormis märkida, kas puul või selle ümbruses leidub vanade metsadega seotud nelja liiki: harilikku kopsusamblikku, haava-tardsamblikku, jahu-hallsamblikku või kilpsamblikke. Kõige lõpuks tuleb märkida puu jämedus ning sisestada kontaktandmed, kui on soovi tehtud vaatlus endale e-postkasti tellida. 

Alternatiivina saab vaatlemisel kasutada kodulehelt välja trükitud paberankeeti, GPS-i ja fotoaparaati, et vaatlus hiljem arvutis veebilehe kaudu sisestada. Vaatluse tegemise videojuhend ning eespool nimetatud nelja liigi tutvustused, samuti samblike olemust ja tähtsust tutvustavad videod on samuti kodulehel saadaval (nii eesti- kui venekeelsete subtiitritega).

Samblikevaatlus õppetöö osana

Samblikevaatlusi saab kasutada õppetöös mitmeti – nii tunni osana, väljasõidul kui iseseisva tööna. Õpilasgrupiga metsas olles soovitame õpilased jagada paaridesse ning jaotada paarid vaatlusi tegema hajusalt, nt sajameetrise vahega. Eriti kasulik on, kui saate grupiga käia ka lähedal asuval raiesmikul ning seejärel nähtut õpilastega arutada. Õpilase iseseisvalt tehtud vaatlust saab õpetaja kontrollida, kui vaatlusankeeti sisestada hoopis õpetaja e-aadress ning märkida väli „Palun saatke minu tehtud vaatlus e-mailile“. Siis saab õpilase tehtud vaatluse õpetaja. Vaatluse tegemine kohapeal kestab 5–10 minutit.

Vaatlemist saab õpilastega eelnevalt harjutada ka koolimaja lähedal pargis. Sellisel juhul palume märkida vaatlusvormis grupi või vaatleja nime ette sõna „harjutus“. 

Sambliku-uurijad Piret Lõhmus ja Polina Degtjarenko vaatavad saadetud pilte pidevalt läbi ning valik kommenteeritud fotosid lisatakse samblikud.ee lehe galeriisse. Vaatluskeskkond avati jaanipäeva paiku ning kahe kuuga on laekunud ligi 400 vaatlust kõigist maakondadest ja fotodelt on määratud juba 73 samblikuliiki. Mida rohkem vaatlusi eri piirkondadest ja puudelt tuleb (sh raiesmikelt), seda sisukamaid järeldusi saavad teadlased teha.

Algatuse eestvedajad loodavad, et leiate algatusest inspiratsiooni ja loote õpilastega samblike teemal näiteks teoseid kunstitunnis, harjutate fotograafiat või lavastate hoopis samblike tallustest tantsuetenduse. Kõiki selliseid loovtöid kutsume üles sotsiaalmeedias jagama, tähistades neid märksõnaga #samblikud. Jääme põnevusega ootama Eestimaa koolide vaatlusandmeid keskkonnas samblikud.ee.

Küsimusi ja kommentaare ootame aadressil info@samblikud.ee. Samblikuvaatlusi oodatakse oktoobri lõpuni.