Võisteldes on vaja jääda rahulikuks

Üleeuroopalistele noorte kutseoskuste võistlustele EuroSkills sõidab seekord võistlema 20-aastane Kristjan Kaldma, kes lõpetas kevadel Pärnumaa kutsehariduskeskuse keevitaja eriala ning töötab Tihemetsas OÜ-s Helmetall IMS.

Kristjan läks keevitajaks õppima vendade soovitusel ja ütleb, et on elukutsevalikuga rahul. Eriti meeldib talle jälgida, kuidas metall kokku sulab. Et just tema välismaale võistlema läheb, selgus kevadel enne kooli lõppu. N-ö pääsmeks sinna oli „Noore meistri“ konkursil tänavu saavutatud tulemus – teine koht, kus tal esikohale tulnud Tallinna mehaanikakooli õppuriga oli võrdne punktisumma.

„Et Euroopa võistlustele pääseda, on tulnud vaeva näha,“ tunnistab Kristjan. Harjutamine on palju aega nõudnud – algust tegi ta juba pärast jaanipäeva. Mida täpselt võistlustel teha tuleb, selgub kohapeal. Kristjan on harjutanud mitmesuguseid asendeid ja keevitusviise, mida on kolm: elektrood-, traat- ja TIG-keevitus. Kõige keerulisem on noormehe arvates neist viimane. „Ma võin täitsa närvi minna,“ tunnistab ta ja lisab kohe, et eks peab asja hästi rahulikult võtma.

2019. aastal Pärnumaa KHK-s keevitaja eriala lõpetanud Tauno Danilov on oma koolis kutseõpetaja, kes ise kahel korral võistelnud Eesti kutsekoolide keevitajate „Viru Weldril“ ja korra võtnud osa „Noore meistri“ kutsevõistlustest. Mõlema pool saavutas ta neljanda koha. See suvi möödus Danilovil Kristjanit juhendades.

Kõrge tasemega raske võistlus

Õpetaja sõnul on EuroSkillsil kodumaiste võistlustega võrreldes tase kõrgem ja võistelda raskem. Kolme võistluspäeva jooksul on keevitajal iga päev ees erinevad konstruktsioonid. Töö käib jooniste ja spetsifikatsioonide järgi, edu sõltub tegija koostamisoskusest. Joonised ja konstruktsioonid avanevad vahetult enne võistlust, töökeel on inglise keel ning joonised samuti ingliskeelsete tekstidega. Nende mõistmiseks on Kristjanil ettevalmistuse käigus olnud ka erialase inglise keele tunnid.

„Reedeti teeme TIG-keevitust,“ tutvustab õpetaja võistlusteks valmistumist, „laupäeviti on käsil poolautomaat- ja elektroodkeevitus.“ Nii on kaks noormeest, kel vanusevahe vaid aasta, tegutsenud nädalalõppudel eesmärgi nimel Grazis hästi esineda. „EuroSkills on ka minule uus,“ ütleb Tauno Danilov.

Keevitajatel on ühe konstruktsiooni valmistamiseks aega kuus kuni kaheksa tundi. Kui töö on kokku pandud, siis kontrollitakse, kas tehtu vastab nõuetele, ja alles seejärel antakse luba keevitada. Õpetaja-juhendaja võib ainult kõrvalt vaadata ja moraalseks toeks olla. „Peaasi et aeg üle ei lähe,“ arutleb Kristjan. Aeg kulub jutiga ära, pausi teha ei saa, arvab Tauno Danilov. Kristjan oletab, et kõige raskemaks osutub mitte niivõrd skeemi lugemine kui kokkupanemine, sest seal loeb millimeetri täpsus.

Tähtis on täpsus

Põhimõtteliselt on samasugused ülesanded olnud ka kodumaistel võistlustel, teab Danilov. Erinevuseks näiteks see, et kui „Viru Weldril“ kontrollib žürii tehtud töid visuaalselt, siis Austrias tuleb kõigi keevisõmbluste röntgen-läbivalgustus, nagu see toimub ka „Noorel meistril“.

Mõnda konstruktsiooni tuleb keevitada mitmel viisil. Kooli töökojas, kus juttu ajame, on laual mitme keevitusega metallkonstruktsioon – keevitustööde näidis, n-ö kõik ühes, kus on näha mitme töö tulemus. See on 2013. aasta Euroskillsilt ja selle järgi on Kristjan saanud hea ettekujutuse, milline peaks tema võistlustöö välja nägema. „Ülim täpsus kõiges,“ kommenteerib õpetaja. „Mida puhtam ja täpsem töö, seda parem.“

Kui paljude ametivendadega Kristjanil Euroopast konkureerida tuleb, selgub kohapeal. „Ma praegu ei loodagi mingit kindlat kohta, läheb kuidas läheb,“ arvab ta. Tugev konkurent võib olla Hollandi võistleja, kes on samal mõõduvõtmisel varemgi osalenud. Danilov räägib, et võistlemas on ka selliseid keevitajaid, kes spetsialiseeruvad juba paar aastat enne osavõttu võistlusteks ettevalmistamisele. Mõni ei käi kogu ettevalmistuse ajal töölgi, vaid treenib sponsorite kulul.

Ka Eesti esindaja on saanud sponsoritelt tuge: EuroSkillsile on väga suure panuse andnud PlasmaPro, kelle materjalidega on pärnakad konstruktsioone kokku pannud, Lasertoolilt on samuti materjale saadud ja RKR Seadmed OÜ andis harjutamiseks samasugused masinad, nagu on võistlustel kasutusel.

Euroopa võistlustel osalemine annab kogemusi, aga tulevikule mõeldes on olulisem vast see, et osavõtt kajastub hiljem spetsialisti CV-s. Ja küllap on sellisest kogemusest kasu ka töökoha valimisel või palgaläbirääkimistel.

Keevitajate järele püsib tööturul vajadus ja kutsekoolid püüavad seda rahuldada. Pärnumaa KHK-sse võeti keevituse ja metallitööde erialale tänavu vastu 30 soovijat, rohkem kui varasematel aastatel. Selles ametis on palk konkurentsivõimeline ja kasvab staažiga, teab õpetaja. Tema on oma töö ja palgaga rahul, sest koolis õpetada on huvitav.

Eesti EuroSkillsil

HARNO kutse- ja kõrghariduse arendamise turunduskommunikatsiooni spetsialist Evelin Männiste teatel valitakse võistlejad kindla protseduuri järgi, mille määratleb kutsemeistrivõistluste koondjuhend. Osavõtutingimused on eelneva aasta head tulemused erialas, eksperdi olemasolu, täiendav vajalik toetus, erialade olulisus Eestis jm.
Männiste avaldas, et noored valmistuvad võistluseks vabast ajast, palju tegutseti suvel ja harjutatakse nüüdki, vahetult enne ärasõitu. Tänavune eripära on ettevalmistusaja pikenemine võistluse edasilükkumise tõttu. Riiklikku osavõttu toetatakse mitmeti ja mitmelt poolt: HARNO-lt on võistlusala toetus, koolid panustavad oma juhendajate ja vahenditega, sponsorid tööriiete, -vahendite ja muu seesugusega
Eesti eest asuvad 14 alal võistlema 17 noort 11 kutseõppeasutusest. Esindatud on Tartu kunstikool ja kutsehariduskeskus, Tallinna ehituskool, teeninduskool, tööstushariduskeskus ja Kopli ametikool, Pärnumaa, Haapsalu ja Kehtna kutsehariduskeskus, Räpina aianduskool ning Estonian Business School. Ekspertidena osalevad suurvõistlusel 15 õpetajat-asjatundjat, kelle seas on esindatud Kuressaare ametikool ja Eesti kelnerite liit.
EuroSkills 2021 tosinaliikmelisse tiimi kuuluvad vaatlejate, delegaatide, tiimi juhtide ja liikmetena HTM-i ning HARNO esindajad.

Eesti eksperdina sõidab Austriasse 22.–26.09 toimuvale EuroSkillsile Tallinna Lasnamäe mehaanikakooli metallierialade juht Enn Helemäe, kes 2019. a osales samas rollis WorldSkillsi võistlusel Venemaal Kaasanis.

Ekspert Enn Helemäe kommentaar:

Minu ülesanded eksperdina on Austrias samad, mis Kaasaniski olid: jälgin keevitaja töö eri aspekte, kasvõi seda, et ei kasutataks kõrvalist abi või keelatud tööriistu. Valmis tööde puhul jälgime mõõtudest kinnipidamist, koostamise ja keevisõmbluse kvaliteeti. Ülesandeks on koostude testimine jm ning töö hindamine.

Oluline on, et võistleja võtaks kõike rahulikult – ei hakkaks läbimõtlematult tegutsema, vaid süüviks joonistesse ja juhenditesse ning peaks kinni ohutustehnikast.

Konkurentsi on raske ennustada, kuid kindlasti teeb väga hea tulemuse Venemaa.

Meie kutsenoored välisvõistlustel

Eesti osales esimest korda maailmavõistlustel WorldSkills (WS) 2007. aastal Jaapanis nelja võistlejaga, tulemuseks 18.–21. koht.
EuroSkillsil (ES) oli Eesti esindus esimest korda 2008. aastal 12 võistlejaga. Parimad tulemused: 2. koha sai Tallinna ehituskooli plaatija ja 3. koha Viljandi KÕK-i müürsepp. Meisterlikkuse medalid pälvisid ehitustiim ja Kuressaare AK kokk.
2009. a WS-il Kanadas tulid kuus Eesti võistlejat 10.–25. kohale. Meisterlikkuse medalid teenisid Tartu KHK mööblitisler ja Tallinna ehituskooli plaatija.
2010. a ES-ile Portugali sõitis 20 võistlejat. Koju toodi töödejuhataja, mööblitisleri ja puidutiimi kolm esikohta (Tallinna tehnikakõrgkool, Tartu ja Võrumaa KHK). 2. koha saavutas tisler Tartu KHK-st. 3. kohaga saabusid koju ehituspuusepp, puidupingitööline ja Cisco spetsialist (Kuressaare AK, Võrumaa KHK ja IT-kolledž). Meisterlikkuse medali sai Tartu KHK müürsepp.
2011. a Ühendkuningriigis toimunud WS-il jäid kümme Eesti võistlejat kohtadele 11.–28. Meisterlikkuse medalid tõid koju Haapsalu KHK kokk ja Tartu KHK mööblitisler.
2012. a Belgias peetud ES-il esindas Eestit 19 noort, kellest esikohale tuli Haapsalu KHK kokk. 2. koha saavutas Võrumaa KHK tisler, 3. Tartu KHK veebidisainer ja mööblitisler ning Võru-Tartu puidutiim. Koju sõideti üheksa meisterlikkuse medaliga Tartu kunstikoolile, Tallinna THK-le, Haapsalu ja Võrumaa KHK-le, Tallinna polütehnikumile ja IT-kolledžile.
2013. a WS-il Saksamaal võistles 13 Eesti noort.
2014. Prantsusmaale ES-ile sõitis meilt 14 osavõtjat. Esikohaga tuli koju Tartu KHK veebidisainer, 3. koha saavutas Tartu-Kuressaare kujundustiim, ning meisterlikkuse medaleid jagus viis nii Tallinna, Tartusse kui Kehtnasse.
2015. a Brasiilias WS-il jäid üheksa eesti võistlejat kohtadele 9.–29. Lisaks kaks meisterlikkuse medalit: Tallinna polütehnikumi ja Haapsallu.
2016. a Euroopa võistlustele Rootsi läks 14 osalejat. Neist parimaks osutus Tallinna polütehnikumi veebidisainer, kes sai 3. koha. Lisaks kaks meisterlikkuse medalit, Räpinasse ja Pärnusse.
2017. a WS-ile Araabia Ühendemiraatidesse sõitis seitse võistlejat. Meie parimad olid Räpina AK maastikuehitajad 3. kohaga ja Pärnumaa KHK restoraniteenindaja meisterlikkuse medaliga.
2018. a ES-ile Ungarisse sõitis 14 osavõtjat, kelle tulemused olid 4.–14. kohani. Meisterlikkuse medali said Rakvere AK teenindaja ja Tallinna THK rätsep.
2019. a Venemaal toimunud WS-il oli kuraditosin Eesti võistlejat, kelle tulemused mahtusid vahemikku 11.–31. koht, lisaks kolm meisterlikkuse medalit, mille tõid Haapsalu KHK, Tartu kunstikooli ja Tallinna TK õppurid.

HEA LUGEJA,