Kuidas õpetaks meid toituma 44 aastat Võrus arstina töötanud Friedrich Reinhold Kreutzwald, miks huvitasid teda muinasaja kalmed ja linnamäed, kuidas ta setosid ja teisi rahvaid eestlastele tutvustas – neil ja paljudel teistel põnevatel teemadel kõneldakse 29. oktoobril Võru instituudi korraldataval konverentsil „Vaade Kreutzwaldile ristimetsade kaitsmise ajal“. Konverentsil osaleda soovijatel palume end registreerida 30. septembriks.

Sel aastal sai 95 aastat Fr. R. Kreutzwaldi monumendi ja 80 aastat majamuuseumi avamisest Võrus. „Eesti rahva ennemuistsete juttude“ ilmumisest täitus tänavu 155 aastat ja „Kalevipoja“ terviku sünnist 160 aastat. Tähtpäevadest olulisem on küsimus, kas Kreutzwald kui rahvavalgustaja ja rahvuseepose looja ka tänapäeval inimesi kõnetab. Sellele püütakse konverentsil vastuseid saada.

Üles astub arst ja emeriitdotsent Mai Maser, kes tutvustab Kreutzwaldi toitumisõpetusi. Kirjandusteadlane Ave Mattheus räägib didaktilisest kirjandusest kui kirjanduse varase ajajärgu suurest ja mitmekesisest alaliigist, folkorist Andreas Kalkun sellest, kuidas Kreutzwald setosid ja teisi rahvaid eestlastele tutvustas. Keeleuurija Urmas Kalla vaeb, kuivõrd on või pole Sibula Jaani „Võhu lood ja laulud“ võrukeelne vastukaja „Kalevipojale“. Folklorist Madis Arukask käsitleb  eesti „Kalevipoja“ ja läti rahvuseepose „Lāčplēsis“ usundilist osa, emeriitdotsent Enn Ernits kõneleb, kuivõrd agar oli Kreutzwald muinasteadlasena. Õpetajad Raili Leesalu ja Helena Linnamäe tutvustavad Lauluisa loominguga tegelemist Võru Kreutzwaldi koolis ja filosoofiaõppejõud Eduard Parhomenko esitab mittemetafüüsilise käsituse mõtlemisest kui käelisest tegutsemisest muinasjutu „Vaeselapse käsikivi” ajel.

Tutvustatakse Võru instituudi toimetiste uut, perekonnanimede-teemalist numbrit. Konverentsiruumis on välja pandud Mari Hiiemäe illustratsioonide näitus „Pool metsa“. Päeva lõpetab Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi külastus Aimi Hollo juhatusel. 

29. oktoobril kell 10 algaval konverentsil osalemiseks saab registreeruda siin, tähtaeg on 30. september.

Konverentsil saab osaleda ka veebi teel, link saadetakse registreerinutele kaks päeva enne konverentsi toimumist.

Võru instituudi teaduskonverents on aset leidnud igal sügisel alates 1997. aastast. Traditsiooniliselt on selle keskmes fennougristika ja läänemeresoome keeleteadus, aga vaatluse all on olnud ka paikkondlikud kirjandused, keelepoliitika ja keelehoid, koha- ja isikunimed, haldusjaotusega seotud küsimused, metsavendlus ja paljud muud teemad.