Priit Põhjala.

Sõnal sabast: Alleaa

Priit Põhjala.
2 minutit
330 vaatamist

Eesti rahvalauludes korduvad ikka ja jälle mingi erilise tähenduseta või siis üsna hägusa tähendusega helletuste moodi sõnad: „alleaa“, „kadriko“, „kaske“, „leelo“ ja nii edasi. Enamasti korratakse neid refräänina iga värsi või salmi järel: „Kui mina olin väiksekene, alleaa, alleaa, / kasvasin ma kannikene, alleaa, alleaa“; „Tiiu, talutütrekene, kaske, kaske. / Sest saab nobe neiukene, kaske, kaske“ …

Näidetestki on aru saada, et nende niinimetatud refräänsõnade tähendus, mõte või sõnum ei ole kuigi oluline – ja vaevalt laulja sellega oma pead vaevabki. Sisu sobivusest tähtsam on vormi sobivus – see, kuidas sõna harmoneerub laulu rütmi, tempo, meloodia, üldise kõlaga. Sama tähtis võib olla refräänsõna kordumisest johtuv kaasahaaravus, hüpnootilisus, koguni teatav maagiline vägi. Sarnaselt, kordamise teel saavad oma väe tähenduselt tihtipeale sama hämarad nõidumissõnad ning kõikvõimalikud religioossed mantrad ja vormelid („abrakadabra“, „hookuspookus“, „simsalabim“, „kivirünta-punta-änta“, „Hare Krishna Hare Krishna Krishna Krishna Hare Hare“, „Issand, halasta. Issand, halasta. Kristus, halasta. Kristus, halasta“).

Mõne sellise refräänsõna päritolu ja tähenduse ümber keerleb põnevaid müüte, millest nii mõndagi on hõlbus ümber lükata. Näiteks „alleaa“, räägitakse, tuleb August Alle nimest; luuletaja tavatsenud end tutvustada sõnadega „Tere, mina olen Alle A“, ja sellest „Alle A-st“ kasvanudki välja „alleaa“. Ent juba põgus pilk folkloorsele ainesele kinnitab, et karjaste helletusena (või alletusena) oli „alleaa“ olemas varem kui Alle. Näiteks on kaks aastat enne luuletaja sündi, 1888. aastal, Saarde kihelkonnas kirja pandud helletus „Kari siia, kari sinna, alleaa, alleaa!“.

Nii et küllap oli ikka vastupidi: „alleaa“ mitte ei järgnenud „Alle A-le“, vaid eelnes sellele; luuletaja leidis olevat vaimuka tutvustada end nimekujuga „Alle A“, sest see sarnanes juba olemasoleva sõnaga „alleaa“. Sõna ise aga sündis just karjaste helletusena – metsas hästi vastu kajava meeleoluväljendusena ja sidepidamisvahendina – ning levis nende suust ka rahvaloomingusse.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Hea õpetamise mitmetahulisus

Mitmed neist õppejõududest, keda kõige kõrgemalt hindasin, kippusid saama teistelt tudengitelt negatiivset tagasisidet. Mõne populaarse professori loengud olid aga mulle pettumus. Õpetamisoskuste…

8 minutit

Eesti majanduse päästja on tänapäevane tehnoloogiaõpetuse klass

Esmapilgul ootamatultki on Eesti majanduse arengu pudelikaelaks saanud meie põhikoolide tehnoloogiaõpetuse klassiruumid, mis ei…

5 minutit

Võrgustik on võtmetähtsusega

Nendes koolides, kus on ettevalmistava õppega juba ühel või teisel kujul kokku puututud, rõhutatakse nagu ühest suust, et edu võti…

3 minutit
Õpetajate Leht