• 

Oleme Harku valla Pangapealse lasteaias püüdnud seada asjad nii, et kollektiivi asemel kujuneks meeskond ning väärtused ei eksisteeriks vaid paberil.

Kui kollektiivil on ühine tööandja, siis meeskonnal ühine eesmärk. Asusin enda jaoks eesmärke teadvustama ja sihte seadma pärast Tiina Saar-Veelmaa koolitust, kus ta kõneles töörõõmust ja õnnest.

Visualiseerimise spetsialistidega visualiseerisime töörõõmu esmalt paberil ja saime selgeks, mis meil juba on ning mida juurde vajame. Pean oma juhtimisstiili väärtustest lähtuvaks, kus kesksel kohal on märkamine ja tunnustamine. Siia juurde kuulub ka tagasisidestamine, mida inimesed vajavad. Juba teist aastat olen viinud töötajate hulgas läbi rahuloluküsitluse teemal, kas nad tunnevad end tööd tehes õnnelikuna ja hästi. See annab hea ülevaate, kuidas ja mille alusel keegi toimib, mida järgib, kuidas suhtleb, mida iga inimene vajab. Tulemustest selgub, et meie organisatsioonis on väärtusteks omavaheline avatud suhtlemine, tööga haaratus, üksteise märkamine, tunnustamine ning tagasiside, ka kriitilise tagasiside andmine. Viimasesse suhtume kui arenguvõimalusse.

Meie-tunne ja töökultuur

Ühe olulisema tugevusena tuuakse välja meie-tunnet. Lasteaias on loodud töökultuur, mis võimaldab paindlikult pereelu tööeluga ühitada, vähendades sel moel stressi. Meis kõigis on säilinud töörõõm, seda ka keeruliste olukordade lahendamisel. Aastatega on  suurenenud ühtehoidmine ja üksteise märkamine: oleme üksteise suhtes viisakad, sõbralikud, lugupidavad. Kui harilikult olen mina küsinud meeskonna heaolu kohta, siis viimases uuringus oli küsimus ka mulle kui juhile: kas oled õnnelik koos meiega? See oli tõeline üllatusmoment. Vastasin siiralt: muidugi olen!

Igas lasteaiapäevas on oma „rosinad“. Aeg-ajalt üllatan oma töötajaid, jättes neile sahtlisse sõnumiga šokolaaditahvli, mõne muu lemmikmaiuse või lihtsalt tänusõnadega märkmepaberi. Minu naised on mulle olulised! Meie majas ei märka mitte ainult juht töötajaid, vaid ka meeskond jagab omavahel üllatusi: head näited on üllatuskinkide otsimise mäng jõulude ajal advendihommikutel, sõbrapäeva üllatused, smuutihommikud, naistepäeva fotosessioon, hommikutervitus vitamiinirikka melonilõigu või klaasi mahlaga.

Vestluste aastaring

Juba üle kahe aasta ei pea ma töötajatega arenguvestlusi.  Selle asemel on meil n-ö vestluste aastaring, mis tähendab, et töövestlused toimuvad läbi terve õppeaasta. Raamatust „Tõhus juht“ inspireerituna hakkasin katsetama vestluse tüüpe. Vestluste aastaring koosneb koostöövestlustest, neljasilmavestlustest, hommikukohvivestlustest, vajadusvestlustest jne.

Kõige parem on neid jutuajamisi pidada mugavustsoonist väljas, mistõttu suundumegi majaseinte vahelt hoopis loodusesse, kas siis kogu meeskonnaga, või paari- ja ühekaupa.

Oleme sõitnud Muraste metsa või korraldanud idüllilise pikniku mõnes lummava loodusega mõisapargis. Kõik sõltub vajadusest. Kui soovin näiteks mingeid töötajaid rohkem koostööle juhtida, kutsungi nad kokku, ja see toimib imehästi. Tuleb vaid leida inspireerivaid paiku ning muidugi peab juhil selleks ka tahet jätkuma. Sellistel koosolemistel õpibki juht oma meeskonda kõige paremini tundma, aga ka meeskonnaliikmete vahelised suhted muutuvad lähedasemaks ja paremaks. COVID-i piirangute ajal kutsusin soovijaid väikesele jalutuskäigule, et saaksid rääkida kõik, kel mured või tööstress üle pea kasvanud.  Kui luua tore ja töötajaid innustav keskkond, soovib ka töötaja ise avaneda.

Lasteaias oleme teinud endale õdusa kohvipesa, kus me tavaliselt tööjuttu ei ajagi. Seal on kott-toolid, lilled, vaikne muusika, lauamängud, plaanis on paigaldada ka kiiged.

Meie meeskonnas on koos hästi erinevad inimesed. Ma ei vali töötajaid selle järgi, et neid oleks lihtne ja mugav juhtida. Just erinevad ideed ja arvamused rikastavad ning lisavad värskust ja uuenduslikku hingamist.  

Minu meeskond teab, et olen nende jaoks olemas 24/7. Nad saavad alati oma murede, rõõmude, uute ideedega minu poole pöörduda. Mõnikord olen töötaja muret lahendanud ka öötundidel, kuid tajunud seda mitte kohustuse, vaid usaldusena – järelikult ei kardeta minu poole pöörduda. 

Oleme sisse seadnud meeskonna tiimiraamatu – selle idee sain Kaido Pajumaa koolituselt. Tiimiraamatu abil kujundamegi väärtuste kaudu oma meeskonnakultuuri. Kokkulepe, et igaüks peab oma sõnade eest vastutama ja kokkulepetest kinni pidama, vähendab selja taga rääkimist ning pingeid meeskonnas. 

Motivatsiooni- ja tunnustussüsteem

Motivatsiooni- ja tunnustussüsteemi töötasime välja kogu meeskonna mõttetalgute tulemusena ning see on oma tõhusust korduvalt tõestanud. Tänu sellele, et kõik said kaasa rääkida, on ka rahulolu suurem. Maailmakohviku meetodit kasutades saime hea ja põhjaliku ülevaate, mis meil hästi on ja mida võiks paremaks muuta. Süsteem koosneb kahest osast: töötajasõbralikkusest ja peresõbralikkusest. 2019. aastast oleme „Peresõbraliku tööandja“ algmärgise omanikena kolme aasta jooksul viinud ellu mõtteid, mida töötajad on soovinud ning mis neis töörõõmu suurendavad.

Kogu õppeaasta planeeritud tegevustega kalendri paneme kuupäevaliselt paika juba mais-juunis. Paindlikku asendussüsteemi rakendades võimaldame töötajatel koolitustel käia ja töö kõrvalt õppida. Ka lapsehoolduspuhkusel olevad töötajad saavad ühistest koolitustest osa võtta, et olla tööle tagasi tulles lasteaia arengutega kursis. Korralistele puhkusepäevadele lisanduvad meie asutuses vastavalt tööstaažile tasustatavad lisapäevad. 1. september ja viimane koolipäev on töötasu säilimisega antud vabaks mitte ainult emadele, vaid ka vanaemadele. 2.–4. klassi mineva lapse emal on sel puhul samuti õigus kokkuleppel rühma meeskonnaga võtta vaba päev koos töötasu säilimisega. Ka oma juubelisünnipäeval võib soovi korral võtta tasustatud vaba päeva. Sarnane süsteem kehtib nii õpetajatele kui ka assistentidele. Järgmisest õppeaastast on plaanis viia ka assistentide puhkus 42 kalendripäevale. 

Koos peredega korraldame tänuüritusi ja väljasõite. Näiteks toimus jõuluperioodil filmiõhtu, kus tänasin peresid lasteaiale abi pakkumise eest.

Jõulude ajal kingime kolleegidele koosolemise rõõmu ning pisikestele toredaid hetki. Uue ilmakodaniku sünni puhul oleme läkitanud kulleriga üllatusi. Motivatsiooni aitavad hoida igal õppeaastal toimuvad õppereisid Eestimaa eri paikadesse. Oma osa inimeste motiveerimisel on ka paindlikul tööajal, mistõttu  eelistame ise koostatud töögraafikuid. Mõttes mõlgub plaan luua igale töötajale oma motivatsioonipakett, sest inimesed on erinevad ning nende lähenemised, vajadused samuti.

Tänulõunad ja kohanemispaketid

Tavaks on saanud tänu-, üllatus- ja loovlõunad. Meie kolmapäevased loovlõunad on kas spontaansed kokkusaamised arutlemaks mõne idee üle või harivad lõunatunnid koos kutsutud külalistega. Üht õppeaastat alustasime näiteks loovlõunaga teemal „Kui panete töösse kogu oma hinge, otsib õnn teid ise üles“. Kujundada aitas seda üks lapsevanem. Laud oli kaetud pliiatsikujulistest elementidest koosneva toiduvalikuga, juures sedelid rahulolu-uuringutest väljakoorunud märksõnadega „usaldame“, „julgustame“, „austame üksteist“, „loovat mõtlemist“ ja „tarka tegutsemist“.

Lisaks on meil kohanemispakett nii peredele kui ka töötajatele. Perede pakett koosneb kolmest osast: heatujulise päeva spikker vanemale, heegeldatud pehmed kaisuöökullid lapsele ning mõlemale kahepeale lõbus infovoldik rühma meeskonna liikmete kohta, kes lapsega tööd alustavad. See on saanud väga sooja tagasisidet.

Töötajatele on mõeldud „Tere tulemast!“ pakett. Sellesse dokumenti olen koondanud kogu meie maja tegevuse, alates töötajate värbamistest, asendustest, motiveerimisest, tunnustamisest, koolitussüsteemist kuni töölt lahkumiseni. Iga uus töötaja saab sellega tutvuda, samuti võivad praegused töötajad seda meeldetuletuseks vaadata. Täiendame seda pidevalt.

Igal õppeaastal koostame koostöös töötukassaga ka vaimse tervise eest hoolitsemise tegevuskava ning võtame osa karjäärinõustamise töötubadest. Arutleme ühiselt, kas ja mil määral vajame supervisioone, kovisioone, töökohal pakutavat massaažiteenust, psühholoogilist nõustamist tööandja kulul, paindlikku tööaega ja muud.

Lähikuudel peaks selguma, kas Pangapealse lasteaial õnnestub saada peresõbraliku tööandja lõppmärgis. Kui nii läheb, saame oma kogemuste põhjal hakata ka teisi lasteaedu nõustama ning olla neile abiks töötaja- ja peresõbraliku asutuse loomisel.