Järvakandi klaasitehase suveniir.

„Klaasimeistrid. Eesti klaasitööstuse ajalugu“ – näitus ja haridusprogrammid ajaloomuuseumis

, ,
Järvakandi klaasitehase suveniir.
3 minutit
387 vaatamist

Klaasil on suur osa meie igapäevaelus. Kasutame seda oma kodude kaitseks ja välisilma ilu nägemiseks (aknaklaas), jookide tarbimiseks (joogiklaasid), toitude säilitamiseks (pudelid ja purgid), kaunistuseks (klaasist ehted), lillede hoidmiseks (vaasid), iseenda imetlemiseks (peeglid), nägemise parandamiseks (prillid), lugude jutustamiseks (vitraažid), muusika tegemiseks (vesiorel) ja isegi kirjade saatmiseks (pudelipost ehk kiri pudelis). Klaasi leiab foto- ja videokaameratest, juhtmetest (klaasfiiber), teleskoopidest ja paljudest muudest esemetest. Elu ilma klaasita tundub pea võimatu. Aga kust see kõik alguse sai? 

Klaasi hakati kunstlikult valmistama muistses Egiptuses ja Mesopotaamias ca 5000 aastat tagasi. Eestis on klaasi toodetud juba neli sajandit – esmalt Hiiumaal Hüti klaasikojas (1628–1664) – ja tehakse seda tänapäevani.

Ajaloomuuseumi uus näitus „Klaasimeistrid“ Maarjamäe tallihoones annab võimaluse heita pilk selle väärika minevikuga tööstusharu ajalukku. Eksponeerime nii vanimaid Eestist leitud klaasesemeid kui kuulsate klaasivabrikute – Meleski, Johannes Lorupi, Tarbeklaasi, Järvakandi, Eidapere klaasivabriku toodangut. Lisaks silmale ilu loovaid vitraaže. Tutvume klaasimeistrite tööriistadega ja saame teada, mis on nende salapärased „öölapsed“.

Näituseruumist leiab põnevaid kogemusalasid, mis pakuvad võimalust mõelda kaasa klaasi väärtuse ja omaduste üle. Peeglid, seiklemine värviliste klaaside maailmas, klaasikillud – on ju klaas hapra iseloomuga. Ja lisaks klaasi tajumisele pakuvad kogemusalad ilusate selfide tegemise võimalust. 

Näitusega kaasnevad põnevad haridusprogrammid. Klaas on ilmselgelt seotud optikaga, mida hakatakse täpsemalt käsitlema füüsikatundides alates 8. klassist. Sellest lähtuvalt sündis meie haridusprogramm „Vulkaanist klaasfiibrini. Klaasi füüsikalised omadused“. Tunni eesmärk on tutvustada Eesti klaasitööstuse ajalugu ja teoseid läbi füüsikaprisma ning uurida klaasi omadusi, sh valguse murdmine, peegeldumine, värvide lahutamine valgest valgusest jne. Programmi näitlikustamiseks kasutame näitusel olevaid esemeid ja kogemusalasid. Eesmärk on panna õpilasi katsetajate rolli, sest klaasimaailma avastamine on efektiivseim eksperimentide kaudu. Tund sobib põhikooli III astmele (soovitame 8. klassile) ja gümnaasiumile.

Et ka teistel õpilastel oleks võimalus kogeda imelist klaasimaailma, pakume üldisemat haridusprogrammi „Klaas ja illusioonid“. Tutvume Eesti klaasitööstuse ajaloo ja toodetud klaasesemetega ning räägime klaasi ilust ja võlust. Füüsika- ja optikamängude abil uurime, kuidas on klaasi läbi aegade kasutatud illusioonide loomiseks, püüame „katsuda“ kummitust, loome hologrammi ja palju muud! Tund sobib põhikooli II ja III astmele ning gümnaasiumile. 

Täiskasvanud tõsiseid klaasifänne ootavad ekskursioonid ja kuraatorituurid.

Näitus „Klaasimeistrid“ avatakse 2. veebruaril Maarjamäe tallihoones, ka haridusprogramme saab tellida alates veebruarist. Kohtumiseni säravas klaasimaailmas!

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Pöördumised härra Aaviku poole

Johannes Aaviku sünniaastapäevale pühendatud esseekonkursile laekunud töödes räägiti nii haridusest kui keele tulevikust ja sõna jõust.

Keeleteadlase ja -uuendaja Johannes Aaviku…

8 minutit
1 kommentaar

Eesti keelevaldkonna mäed ja karid

26. mail tähistati Tartus haridus- ja teadusministeeriumis 20 aasta möödumist eesti keele arengukava sünnist.

Esimese eesti keele riikliku arenduskava kiitis valitsus…

5 minutit

Mis raamatust me algame?

Piibel hakkas levima talutaredes 18. sajandi algul. Sealt sai alguse ka meie lugemisoskus.  Oleme osa olulisest kultuurist välistanud oma elus ja…

8 minutit
Õpetajate Leht