Viljandi linnas on jõutud hariduse tugiteenuste osutamisel ja koordineerimisel uude etappi: neli aastat töötavad sealsed tugispetsialistid tugikeskuses ühe juhtimissüsteemi all. See annab võimaluse pakkuda spetsialistidele täiskoormusega tööd, aga võimaldab ka omavahel kogemusi jagada. Samuti saab sel viisil katta piirkonna ühtlasemalt teenustega.

Kogu Eestit hõlmava tugispetsialistide kvalifikatsiooniandmete seire (2021) põhjal tuleb välja, et mida aeg edasi, seda rohkem tugispetsialiste koondub tööle kohalike omavalitsuste alla. Miks? Selgitame seda seekord Viljandi linna näitel. 

Viljandi Päevakeskuse (Viljandi Päevakeskus on Viljandi linna munitsipaalomandisse kuuluv eelarveline asutus, mis tegutseb Viljandi linnavalitsuse haridus- ja kultuuriameti ning sotsiaalameti haldusalas. Laste- ja perede osakond allub Viljandi Päevakeskusele) juurde loodud laste ja perede osakond pakub tugiteenuseid kõikidele munitsipaalkoolidele ja -lasteaedadele. Laste ja perede osakonna 26 tugispetsialisti töötavad praegu neljas koolis ja neljas lasteaias, kokku koos ennetuskeskuse ja nõustamiskabinettidega 12 eri majas. Nad osutavad munitsipaalharidusasutustes psühholoogilist, sotsiaalpedagoogilist, eripedagoogilist ja logopeedilist teenust.

Nagu igal pool Eestis, on ka Viljandis suurenenud aasta-aastalt vajadus hariduse tugiteenuste järele. Et tugiteenused jõuaksid vajajateni tõhusamalt, algatas linnavalitsus 2017. aastal tugiteenuste osutamisel ja koordineerimisel uue arenguetapi. Muudatuste põhjus oli triviaalne: tugispetsialistide puudus, nende tööga ülekoormatus haridusasutustes ja erialasse mittepuutuvad tööülesanded ning ühtse erialase sünergia puudumine. 

Ühtsustunde kujundamine

„Vajadus sellise tugikeskuse järele tekkis ennekõike spetsialistide puudusest, lasteaiad olid eriti vaeslaste osas,“ meenutab tugikeskuse juhataja Siiri Kruuse, kes tõstab abivajavate laste ja noorte seisukohalt keskuse suure eelisena esile süsteemi, kus kõik spetsialistid on koondunud ühte üksusesse ja saavad vastavalt vajadusele kohe vajajale appi minna – seni olid tugispetsialistid kindla kooli või lasteaia struktuuris, piltlikult öeldes seinte vahel kinni. Raske, kui mitte võimatu oli õppeasutustel kedagi n-ö laenuks saada. 

Pealegi toimib inimeste vahel keemia – kõik ei klapi kõigiga. Kui juhtub, et laps ei klapi oma õppeasutuse spetsialistiga kohe kuidagi, saab ta pöörduda teise spetsialisti poole, kes töötab küll mõne teise õppeasutuse juures, aga kelle juurde on võimalik aeg kinni panna. Ta töötab küll teise õppeasutuse juures, aga tema tegevust ei takista selle struktuur.

Kuidas seda sünergiat looma hakati? „Alustasime töötajate koondamisest tugikeskuse alla, 20-st seni linna koolides ja lasteaedades töötanud spetsialistist 19 olid valmis alustama tööd uues meeskonnas,“ meenutab Siiri Kruuse, kes asus tugiteenuste keskust koordineerima 2017. aasta sügisel, kolm kuud enne osakonna töö käivitumist. Alustada tuli n-ö tühjalt kohalt – tühjas kabinetis tühja arvutiga, katse-eksituse meetodil. 

Kruuse sõnul ei olnud Viljandi linna eri haridusasutustes töötanud spetsialistid kaugeltki kõik omavahel tuttavad, seega tuli kõigepealt üksteist tundma õppida, ühtse hingamise loomiseks meeskonnakoolitusi korraldada. Töö- ja tasutingimuste läbirääkimised kestsid kuid, ühiste väärtuste kujundamine lausa aastaid.

„Inimesed olid olemas, kõik said tulla ja jätkata,“ meenutab juhataja tugikeskuse meeskonna komplekteerimist, märkides, et igasugune uuendus tekitab töötajates vastuseisu, tihtilugu klammerdutakse „vana hea“ külge. „Tuli hakata arendama ühist meelt.“ 

Keskuse rajamisel lähtuti põhimõttest, et tugisüsteemi ei lõhuta, aga suurendatakse kompetentsust. Juhataja jaoks oli oluline,et kõik spetsialistid oleksid ühtses infoväljas. Samas ei saa juht salata, et ühtsustunne kasvab valudega. Neil omavalitsustel, kes tahavad võtta ette sama tee, soovitab Kruuse vältida vahepealset tühimikku: olukorda, kus spetsialistid tunnevad end omapäi jäetuna ja koolijuhid abita. See tekitab rahulolematust, hirmu ja vastuseisu. 

Viljandis liikus tugikeskuse loomise ajal koguni linnalegend, et edaspidi rivistatakse spetsialistid igal hommikul linnavalitsuse ette üles ja öeldakse, kuhu sellel päeval keegi tööle minema peab. 

Nüüd tõdeb Kruuse rahulolu-uuringute põhjal, et töötajad on uue töökorraldusega järjest rohkem rahul. Ütleb, et iga inimene on kuldaväärt, töötajad, nende koolitamine ja hoidmine, on kõige alus. 

„Kolme aasta jooksul meeskonnas tekkinud sünergia on tuntav,“ kirjeldab Kruuse praegust õhkkonda „meeskonnas“, kuhu kuulub 25 naist ja üks mees. „Tugispetsialistide erialagrupid arutavad omavahel spetsiifilisi teemasid ja pakuvad ka üksteisele tuge. Keeruliste ja raskete juhtumite puhul kutsutakse kolleegid appi, leidmaks parimaid lahendusi.“

Kuna meeskonnas on psühholooge, saavad kolleegid ka üksteist aidata, vältimaks läbipõlemist.

Tavaks on kujunenud sisekoolitused „Kolleegilt kolleegile“ paar korda aastas, mille eesmärk on jagada uusi teadmisi ja kogemusi – antakse ülevaade erialastel koolituspäevadel osalemisest, tutvustatakse uusi metoodikaid jne. 

Täiskohaga töö

Koolides töötavatel tugispetsialistidel on tihtipeale üheksa ametit, või vähemalt kaks: peale tugispetsialistitöö ka õpetajatöö, sest tugispetsialisti ei ole ühes õppeasutuses sageli täiskohaga vaja. Tugispetsialistile – kuna ta ei ole otseselt seotud tunniplaaniga – leitakse alatasa rakendust n-ö augutäitena. Kui mõni klassi- või aineõpetaja haigestub, pannakse tugispetsialist teda asendama, tundi andma. Või sokutatakse ekskursioonile kaasa. Koolis on palju muidki ülesandeid, mille kõrval kipub põhitöö – toe pakkumine lastele – tagaplaanile jääma.   

„Inimesele, kes tahab tugispetsialistina tööle asuda, on oluline täis ametikoht, garanteeritud töömaht ja ametikohale vääriline palk,“ nendib Siiri Kruuse. Ta teab, et enne tugikeskuse loomist olid Viljandi väiksemad lasteaiad tihti hädas: nad ei vajanud oma asutusse mitut täiskohaga spetsialisti, aga spetsialistid ei olnud nõus osakoormusega töötama. „Praegu on kõik inimesed täiskohaga tööl ja liiguvad vajadusel ühest asutusest teise.“ 

Igas Viljandi lasteaias on tööl logopeed ja eripedagoog. Logopeedi põhitöö on lasteaias häälikuseade – et r-id ja s-id õigesti kõlama hakkaks. Algul oli mõte, et logopeedid liiguvad ühest lasteaiast teise, aga peagi tuli välja, et nii ei saa – lapsed ja lastevanemad peavad spetsialistile tuttavad olema. Tuleb keskkonda sulanduda, peab tekkima usaldus. 

Kuidas leida ja hoida spetsialisti? 

„Töökuulutuse peale tullakse harva, aga need on igaks juhuks üleval, sest kunagi ei tea, millal keegi seda märkab – näiteks kui pere kolib Viljandisse, üks abikaasa tuleb siia ametisse, aga teine tahab ka rakendust,“ räägib Siiri Kruuse spetsialistide leidmisest. „Kui ta juhtub olema tugispetsialist …“ Palju kasutab ta isiklikke kontakte üle Eesti. „Mis seal salata, spetsialiste tuleb üle meelitada ka teistest omavalitsustest ja õppeasutustest,“ tunnistab ta. 

Kruuse märgib, et spetsialisti puhul on oluline ka palganumber. Kuna eelarve kipub olema õhuke kõikides omavalitsustes, tuleb lisaraha taotleda projektidena. Projektiraha annab võimaluse koolitusteks ja õppevahendite hankimiseks. Ta suunab nõudliku pilgu ka riigi poole: „Palganumber peab olema vastavuses tööga, see aitab tugispetsialistidel ühel kohal tööl püsida. Samuti peab neil olema võimalus õppida avatud ülikoolis, sest pere ja töö kõrvalt ei saa kõik statsionaarõppes käia. Paljud oleksid valmis õppima, kui võimalus tuleks.“

Viljandi kogemus on innustanud mitmeid omavalitsusi. Kui kellelgi on samuti tekkinud mõtteid, kas ja kuidas tugispetsialistide teenust paremini korraldada, siis omavaheliste kogemuste jagamine võib julgustada seda sammu ette võtma, aga miks mitte ka õpetada, millega seda tehes arvestada.

HEV-lapsed Viljandi koolides 2021. a detsembri seisuga

Lapsi kokku koolis	1958
Üldtugi	311 (16%)
Tõhustatud tugi	90 (5%)
Eritugi	61 (20%)
Koduõpe	2 (2%)
Kokku tugi	464 (24%)

HEV-lapsed Viljandi lasteaedades 2021. a

Lapsi kokku lasteaias	889
Saavad kõneravi	279
Eripedagoog	108
Võõrkeel emakeeleks	19
Kokku tugi	406 (46%)

Allikas: EHIS

---

Perepesad aitavad lapsi juba enne sündimist

Viljandis, Türil ja Põltsamaal tegutseb kolmandat aastat kogukondlik kooskäimiskoht ja nõuandekeskus Perepesa. Kaheaastane katseprojekt lõppes 2021. aasta lõpuga, aga varase lapseea toetamiseks välja mõeldud ettevõtmisega jätkatakse ka edaspidi. 

2022. aasta alguses liitus Viljandi linna Perepesaga Viljandi vald. Perepesade kontseptsioon on sündinud SA Lapse Heaolu Arengukeskuse initsiatiivil – valdkonna ekspertide, vabaühenduste ja omavalitsuste koostöös on töötatud välja mudel, kuidas tõhusalt toetada peret ja last – anda peredele usku, turvatunnet ja professionaalset nõu ning ennetada ja varakult märgata last ohustavaid riske.

Viljandi Päevakeskuse laste ja perede tugikeskuse juhataja Siiri Kruuse sõnul on Perepesa oluline seetõttu, et lapsed saaksid vajadusel tuge ja abi enne kooliminekut. „Ega asjata öelda, et lasteaia aeg on inimese arengus kõige olulisem periood,“ märgib Kruuse. „Tihtipeale kustutame tugiteenuste osutamisel n-ö tulekahjut, aga kui suudaks varasemalt teha mõned sammud, et lapsi, vanemaid või õpetajaid aidata, oleks hiljem palju lihtsam.“

Kruuse selgitusel on Perepesa avatud kogukonnakeskus, kus pakutakse tuge teadlikuks lapsevanemaks kasvamisel. Viljandi Perepesa olulisemad partnerid on laste heaolu spetsialistid, tervishoiutöötajad, lasteaedade personal, tugispetsialistid ja teised laste ning peredega tegelevad spetsialistid, näiteks terapeudid, huviringide juhendajad, noorsootöötajad. Eelnimetatud spetsialistidega tehakse regulaarselt koostööd, et toetada Viljandi linnas elavaid väikelastega peresid, et märgata ja ennetada riskiga olukordi ning hoida ära tuleviku riskikäitumist.

Perepesa süda on avatud mängutuba, mis on sisustatud ja kujundatud mängimiseks 0–7-aastastele. Mängutuppa on oodatud aega veetma beebid ja väikelapsed koos vanemate või hooldajatega. Lastega peredele korraldatakse ka temaatilisi üritusi ja loenguid.

Perepesa olulisust perede ja laste tugisüsteemis rõhutab ka Põltsamaa vallavalitsuse haridus-ja kultuuriosakonna juhataja Silja Peters, kelle sõnul käivad lastevanemad meelsasti koolitustel ja teabepäevadel, vajadusel küsitakse keskusest nõu. „Grupid täituvad kiiresti, seda teenust on kindlasti vaja,“ nendib ta.

Näiteid Perepesa teenustest:

• Beebivõimlemine
• 2-aastase lapse kõne ja arengu toetamine
• Raseduskriisi nõustamine
• Psühholoogiline nõustamine
• Lühiajaline lapsehoid
• Avatud mängutuba
• Vanemlusprogramm „Imelised aastad“
• PREP-paarisuhtekoolitus
• Perekool
• Tugigrupid
• Üritused ja töötoad
• PREP-suhtekoolitus
• Lastevanemate juturingid/koolitused
• Pere lahendusring
• Perepesa infoflaier
• Toitumisnõustamine

---

Põltsamaal parandas tugiteenuste kättesaadavust haridusvõrgu ümberkorraldamine

Hariduse tugikeskuse rajamine on seatud eesmärgiks ka Põltsamaa valla arengukavas aastani 2040. „Mõistlik oleks luua tulevikus tugiteenuste keskus, aga Põltsamaa vallas toimus eelmisel aastal suur haridusvõrgu ümberkorraldamine ja kõike korraga ei saa,“ selgitab Põltsamaa vallavalitsuse haridus-ja kultuuriosakonna juhataja Silja Peters. 

Läinud aasta 1. septembrist algas vallas uus õppeaasta uut moodi haridusvõrguga ja ümberkorralduse käigus koondusid ka tugispetsialistid senisest rohkem – vallas moodustati üks suur lasteaed, suur kool mitme õppekohaga ja üks lasteaed-põhikool, mis on keskusest eemal. Kõigil neil on Silja Petersi sõnul oma spetsialistid.

Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on võetud tööle ka tugiteenuste juht, kes koordineerib tugispetsialistide tööd ja tegutseb HEV-koordinaatorina. „Haridusvõrgu korrastamisel olid tugispetsialistid ühed pealehakkajamad kokkusaajad ja koostöö edendajad,“ märgib Peters. 

Haridusvõrgu korrastamine on andnud Petersi sõnul võimaluse jaotada töökoormust senisest paremini. Kui varem pidi nii mõnigi tugispetsialist jagama end mitme asutuse vahel, siis nüüd saab rohkem pühenduda ühe asutuse teenindamisele. Leidub ka spetsialiste, kes käivad koolide vahet, aga mujal maakondades, naabreid aitamas, kus on väikeseid koole ja vajadus tugispetsialistide järele suur. 

Tugispetsialistide piisavuse, kättesaadavuse ja töökoormusega seoses räägitakse tihti sellest, et paljud tugispetsialistid täidavad lisaks oma tavapärastele tööülesannetele ka muid, eelkõige õpetajatele omaseid ülesandeid. Nii kohtame tugispetsialiste ka tunde andmas ja eriklassi õpetajatena. 

Eesti tugispetsialistide kvalifikatsiooniandmete seire (2021) andmetel töötab 30% tugispetsialistidest veel mõnel muul ametikohal. Levinumad kombinatsioonid on eripedagoogi ja õpetaja ametikohtadel ning sotsiaalpedagoogi ja õpetaja ametikohtadel töötamine. 

Seire kokkuvõttes püstitatakse küsimus, et kui meil on haridusasutustes tugispetsialiste puudu, siis miks ei võiks nad teha oma erialast tööd, miks nad peavad veel õpetajana või mõnel muul ametikohal töötama. 

Silja Petersi sõnul on mitmel kohal ja osakoormusega töötamine kahe otsaga asi: „Inimest ei saa sundida tegema seda, mida ta ei taha. Leidub neid, kes soovivad olla poole kohaga logopeedid, sest neile on südamelähedane olla samal ajal ka klassiõpetaja. Neid on raske veenda tegema täiskoormusega diplomijärgset tööd. Inimestel on vaba valik.“ 

---

Põltsamaa haridusreformi põhjused: majandusliku efektiivsuse saavutamine ja tõhusam juhtimine

Aastal 2017 ühinesid Põltsamaa linn, Põltsamaa vald, Pajusi vald ja Puurmani vald üheks omavalitsuseks. Ühinemise käigus tekkinud Põltsamaa valla haldusterritooriumil asus kümme haridusasutust. 2018. aastal vastu võetud Põltsamaa valla arengukava kinnitas, et haridusvõrk vajab ülevaatamist, et tagada kvaliteetne haridus igale lapsele. 

Põltsamaa vallavanema Karro Külanurme sõnul oli Põltsamaa valla koolivõrk kujundatud umbes 2000 õpilase teenindamiseks, 2020/2021. õppeaastal õppis valla seitsmes koolis aga 913 õpilast. Põltsamaa valla haridusasutuste õpilaste arv vähenes pidevalt: viimase kümne aasta jooksul ca 35%. 

Ligi pool Põltsamaa valla eelarvest kulus haridusele, nii palgarahaks kui hoonete ülalpidamiseks. Samas suureneb hariduslike erivajadustega õpilaste hulk ning nende õpetamine nõuab rohkem raha kui nn tavalaste koolitamine. Palgakulud moodustasid suurema osa haridusasutuste eelarvetest. 

Vastavalt Põltsamaa valla arengukavale aastani 2040 seati üheks eesmärgiks optimeerida asutuste tegevust. Üks tegevus eesmärkide täitmise tagamisel on kavandatud koolivõrgu tõhustamine.

2019. aastal algatatud haridusvõrgu reformi esimene katse luhtus, teine sai alguse 2020. aasta kevadel, kui paigas oli ümberkorralduste ajakava ja tegevusplaan. Vallavanema hinnangul jõuti reformiga eesmärgini. 

Haridusasutuste ümberkorraldamise käigus korraldati ümber juhtimine, majandamine ja suleti kahes kohas kool. Õppetegevuse sisu poolelt töötati ümber nii lasteaia kui kooli õppekava. Eriti koolis toimus hulgaliselt sisulisi muudatusi, kasutati liitunud koolide parimaid kogemusi ning nüüdisajastati hindamissüsteem. 

Nüüd, kus ümberkorraldatud haridusasutused on töötanud üle poole aasta, võib juba öelda, et on saavutatud oodatud mahus majanduslik kokkuhoid, õppetaset on ühtlustatud ja jätkatakse seda ning õppekavade nüüdisajastamisega on tehtud palju ära, et iga Põltsamaa valla laps ja õpilane saaks parima hariduse. Teha on siiski veel palju ja loorberitel keegi ei puhka.

Kinnitatud tugispetsialistide ametikohad Põltsamaa valla haridusasutuste struktuurides

Kõik ametikohad ei ole kahjuks täidetud, sest logopeede ja psühholooge leida on väga keeruline.

Põltsamaa Ühisgümnaasium

4 õppekohta, põhikoolis 704, gümnaasiumis 119 õpilast

• Tugiteenuste juht 1
• Logopeed 3,5
• Eripedagoog 2
• Sotsiaalpedagoog 3
• Psühholoog 2,5

Puurmani Mõisakool (lasteaed -põhikool)

88 õpilast, 48 lasteaialast

• Sotsiaalpedagoog 0,5
• Logopeed 0,5
• Eripedagoog 0,75
• Psühholoog 0,5

Põltsamaa Valla Lasteaed

6 õppekohta, 427 last

• Logopeed 4
• Eripedagoog 2

Allikas: Põltsamaa vallavalitsus