Piirinihutaja auhinna laureaat Piret Tislar (vasakult neljas) ja žürii liikmed Siim Värv, Marju Aas, Airiin Demir, Liina Kersna. Foto: Raimo Roht / HTM

Piirinihutaja auhind läks Porkunisse

Piirinihutaja auhinna laureaat Piret Tislar (vasakult neljas) ja žürii liikmed Siim Värv, Marju Aas, Airiin Demir, Liina Kersna. Foto: Raimo Roht / HTM
3 minutit
253 vaatamist

Tartu Herbert Masingu kooli sünnipäevakonverentsil „Tabamata piirid – räägime autismipedagoogikast“ pälvis Tiina Kallavuse nimelise Piirinihutaja auhinna Porkuni Kooli direktor Piret Tislar.

2020. aastal loodud auhinna eesmärk on rõõmustada inimesi, kes on toetanud piire nihutavat muutust erivajadustega laste ja noorte valdkonnas ja julgevad muuta maailma nende jaoks hoolivamaks kohaks.

„Kool on maailm, mille parandamist ei saa kunagi lõpetada. Kui süveneda, on ka naeratavate pilkude taga tõsised teemad, tuleb aega võtta ja neid näha,“ lausus Piret Tislar.

Porkuni koolis õpib 91 intellektipuudega last kolmel õppekaval (lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõpe). 

„Meil on imeilus koolimaja, toetatud keskkond, maailma parimad lapsevanemad ja lapsed, keda toetab 74 töötajat,“ rääkis Tislar.

„Liitusime „Rohelise kooliga“, startisime taimse teisipäevaga, meil tegutsevad õpilasfirmad,“ loetles direktor viimase aja tegevusi, mida tehakse sarnaselt „tavaliste“ koolidega. 7.–9. klassi õpilasi kaasavad õpilasfirmad ei tegele mitte ainult paberipoolega, vaid kui menüü on valmis, lähevad lapsed poodi kaupa ostma ja teevad ise toidud valmis.

„Erinevalt koolisööklast valmistavad nemad à la carte’i toitu,“ lausus Piret Tislar. „Kui pakkuda piisavalt tuge, saavad hakkama kõigega. Noortel on palju plaane veel varuks, tahavad ka vilistlaskogu luua. Meil on väga hästi toimiv õpilasesindus, tahame seda edasi arendada.“

Õpilased osalevad Erasmuse projektis ja on külastanud mitmeid maid − tulid alles Türgist ja lähevad vaheajal Itaaliasse.

„Olen õppinud eripedagoogikat ja see maailm on mulle lähedaseks saanud,“ rääkis Tislar. „Mõtlesin täna, et olen ka õppenõustamiskeskuste alguse juures olnud, mis praegu kannavad Rajaleidja nime, ja Kuusalus tugikeskust loonud. Sõidan iga päev Kuusalust tööle ja tagasi kokku 170 kilomeetrit, sest Porkuni on imeline koht, kus olla.“

Porkuni koolis pole töötajate puudust, head õpetajad tulevad ise sinna. Piret Tislar teab, kuidas neid tööle saada. Kaks nädalat praktikat näitab ära, kas tegu on Porkuni kooli õpetajaga või mitte. 

Konverentsil osales koos direktoriga noor klassiõpetaja Triinu Uutar, kes ongi esimest aastat tööl. „Käisin enne praktikal ja nägin, et see, mis lastega tehakse, on eriline. Porkuni kool poleks selline, kui Piret poleks direktor, ta teeb väga palju ja hoolitseb, et lastel oleks hea. Minu koht on siin, ma ei lähe siit ära,“ rääkis Uutar.

Piret Tislarile auhinna üle andnud haridus- ja teadusminister Liina Kersna nentis, et Porkuni koolis sai ta kohe aru, et sealsed inimesed päriselt nihutavad piire. Ministri võtsid vastu õpilased, kes tegid ise ekskursiooni, tutvustasid õpetajaid, klassikaaslasi, õppemeetodeid, olid küpsetanud saiakesi. 

„Lahkusin sellest koolist elu esimeste aktsiatega. Nad suutsid mulle maha müüa oma kooli õpilasfirma aktsiad. See oli tõsine defitsiitkaup, pidin tegema tööd, et need saada. Olen saanud ka kirju, kus antakse teada, kuidas rahapaigutus kasvanud,“ rääkis Kersna.

„Tiina Kallavuse nimeline Piirinihutaja auhind sai asutatud selleks, et rõõmustada inimesi,“ rääkis Herbert Masingu kooli direktori kt Siim Värv. „Kui helistasin tänavusele laureaadile reede õhtul kell viis, siis ma tundsin, et just seda tööd ma tahakski siin maailmas teha. Auhinna loomisel andis inspiratsiooni Tiina särav elutöö, tänu millele piirid, mis varem tundusid enesestmõistetavad, ei olnud seda enam.“

Auhinnale esitatud nominendid annavad Värvi sõnul hea pildi, mis Eestis erivajadustega laste õppes laiemalt toimub, ja see rikastab ka Masingu kooli enda pilti. Tihti on kirjeldus lühike, aga uurides selgub, et inimeses peitub hoopis rohkem kui kirjas. 

„Nii palju ägedaid inimesi teeb Eestis ägedat tööd!“ kinnitas Värv.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Pöördumised härra Aaviku poole

Johannes Aaviku sünniaastapäevale pühendatud esseekonkursile laekunud töödes räägiti nii haridusest kui keele tulevikust ja sõna jõust.

Keeleteadlase ja -uuendaja Johannes Aaviku…

8 minutit
1 kommentaar

Eesti keelevaldkonna mäed ja karid

26. mail tähistati Tartus haridus- ja teadusministeeriumis 20 aasta möödumist eesti keele arengukava sünnist.

Esimese eesti keele riikliku arenduskava kiitis valitsus…

5 minutit

Mis raamatust me algame?

Piibel hakkas levima talutaredes 18. sajandi algul. Sealt sai alguse ka meie lugemisoskus.  Oleme osa olulisest kultuurist välistanud oma elus ja…

8 minutit
Õpetajate Leht