Lasteaedadele valminud ettevõtluspädevust ja rahatarkust tutvustavat õppematerjali tutvustavad selle autorid Erika Veide, Liisi Kirch, Inna Sidoruk ja Heli Mäesepp.
Miks sündis lasteaiale selline õppematerjal?
Erika Veide: „Edu ja tegu“ programm arendab ettevõtlusõpet kõigil haridusastmetel, ka alushariduses. Ettevõtluspädevus on üks 21. sajandi võtmepädevustest ja eakohane lähenemine teemale on kohane ka alushariduses. Lasteaias ettevõtlustunde pole, ettevõtluspädevust arendatakse tegevuse, arutluste, eeskuju ning mängu kaudu lõimitult kogu õppe- ja kasvatustegevusse.
Liisi Kirch: Kõige õigem on õpetada lapsele seda, mille vastu ta ise huvi tunneb ja mille kohta küsimusi esitab. Rahateema vastu hakatakse huvi tundma viimastes rühmades ning on oluline pakkuda lastele siis ka vastuseid. Vastasel juhul juurutame hoiakuid, et raha kohta küsimine ei vii vastusteni.
Inna Sidoruk:Ettevõtlikkus tuleb kasuks igas eluvaldkonnas ja selle arendamisele saab panna rõhku juba varases lapseeas.Aastast 2015, kui hakkasin Tartu Tripsiku lasteaias ettevõtlusõppega tegelema, olen läbi viinud ettevõtlusõppe- ja majandustunde, majandusmänge ning sisimas tärkas lootus ja unistus, et seda suunda saab süstemaatiliselt edasi arendada ja töötada välja põhjaliku ja mitmekülgse metoodilise materjali, mis jõuaks võimalikult paljude lasteni ja igasse Eesti lasteaeda. Unistustel on suur jõud! Oma soovidega tuleb olla ettevaatlik, sest neil on kombeks täituda. Tänu „Edu ja tegu“ programmile sai see teoks.
Millest materjal koosneb?
Erika Veide: Õppematerjal koosneb kolmest osast: suur pildiraamat ja värvipildid lastele ning juhendmaterjal õpetajatele. Raamatu peategelane on viieaastane poiss Vinks ning teemadega tehakse esialgu tutvust tema elu kaudu. Seejärel leiavad õpetajad võimalusi kujundada rahatarkust ning ettevõtlikku hoiakut, lõimides teemat praktilisse tegevusse, projektidesse, mängudesse, rühma üldistesse õppe- ja kasvatustegevustesse. Õpetaja juhendis on iga teema lõpus ka näiteid, mida on võimalik lastega teema õppimiseks ja kinnistamiseks teha, aga õpetajal säilib alati autonoomsus, kui ta näeb teisi võimalusi.
Heli Mäesepp: Suurest pildiraamatust leiab iga teema kohta suure illustratsiooni, mille põhjal annab koos lastega jutustada ning arutleda. Pildid toetavad iga kuu jaoks mõeldud jutukest ja teemat. Uuest jutust areneb edasi laste ja õpetaja arutelu, kus on kesksel kohal nii rahatarkus kui ka ettevõtluspädevuse uued oskused. Oleme planeerinud nii, et ühte teemat käsitletakse rühmas kuu aega, et vajalikud teadmised ja oskused saaksid kinnistuda. Õpetajale loodud juhendraamatusse koondasime teemaga seotud soovituslikku õppe- ja kasvatustegevust, kirjutasime lahti iga ettevõtluspädevuse alapädevuse lühikirjelduse ning eeldatavad tulemused koos rahatarkuse nupukesega. Oleme välja toonud nii teemaga seotud liisusalme kui ka mänge ning tegevusi. Materjaliga on kaasas pildid, mida lapsed teema kinnistamiseks vabategevusena värvida saavad. Tihti saadab sellist tegevust laste omavaheline vaba arutelu, mis kinnistab loomulikul moel uusi teadmisi.
Inna Sidoruk: Õppematerjali suur eelis on selle mitmekülgsus. Võimalik on äratada ja arendada huvi lugemise, uute teadmiste ja ühise tegevuse vastu. Sisu toetab ning aitab arendada lapse jaoks olulisi tunnetuslikke, füüsilisi ja sotsiaalseid oskusi. Selle abil saab luua tingimused, et arendada lapse loovmõtlemist, iseenda ja maailma tajumist, otsustusjulgust, julgust katsetada ja riskida, oskust tulla toime ebaedu ja erimeelsustega, kuulata ja suhelda, teha koosööd. Kõik see on võimalik tänu materjalis väljatoodu lõimingule õppe- ja kasvatustegevustesse ning lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tuleneva temaatikaga. Riiklikust õppekavast näeme suurimat lõimingut valdkonna „Mina ja keskkond“ sisuga. Oluline on ka sidusus muusika valdkonnaga, kuna lapse aktiivsel osalemisel muusikategevuses – tantsides, ise muusikat luues, kaasa lauldes – on aju arengule võtmetähtsusega just seoste loomise võime kujunemine.
Milliseid teemasid käsitletakse?
Erika Veide: Et oleks kergem mõista, väike selgitus. Ettevõtluspädevus on üks teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum ja koosneb 14 alapädevusest, mida arendades ja toetades see pädevus tasahilju kujunebki. Eesmärk on, et meie keskel oleks rohkem inimesi, kes tahavad ja suudavad oma ideid ellu rakendada. Nende mustrite loomine algab ühel inimlapsel koos muu arenguga.
Kombineerisime alapädevuste alla mitmesuguseid rahatarkuse teemasid. Nendega puutuvad 5–6-aastased lapsed oma elus juba kokku, aga mõistmine ja käsitlemine sõltub kodust ja lasteaiast. Materjal võimaldab süsteemsust ja järjepidevust ning kaasata kõiki lapsi.
Heli Mäesepp: Õppematerjalis keskendume üheksale teemale, kuhu on põimitud nii ettevõtluspädevus kui ka rahatarkus. Tähelepanu pöörame kasvamisele, soovidele, vajadustele, kogumisele, kulutamisele. Käsitleme ettevõtluspädevuse alapädevusi, nagu emotsioonidega toimetulek, algatamine, planeerimine, arenguuskumus.
Väga tihti näeme lapsi, kes pärast esimest korda proovimist kohe alla annavad. Õppematerjali esimene suur teema ongi kasvamine, kus keskendume arenguuskumusele. Anname edasi sõnumi, et kui miski kohe välja ei tule, siis tuleb uuesti proovida ja ei tohi anda alla. Iga pingutusega arened ja saad osavamaks.
Või siis annetamise teema. Arendame sellega lapses empaatiavõimet ja suuname teda abivajajaid märkama. Tihti seostub annetamine kohe rahaga, kuid annetada saab ka oma aega, käies loomade varjupaigas koertega jalutamas või kassidega mängimas. Lapsed märkavad, et abistamiseks ei ole alati vaja raha ning ka nemad saavad annetada.
Soovime, et uued teadmised ja oskused jõuaksid lasteni väga mänguliselt ning orgaaniliselt. Seetõttu püüdsime teemasid lõimida kuu üldise temaatikaga, näiteks veebruaris on aktuaalne sõprus ning meie jutukese pealkiri „Kas sõpru saab osta?“ Aitame mõista, kust raha üldse tuleb.
Miks peaks väikestele lastele ettevõtlusest ja rahatarkusest rääkima?
Erika Veide: Ettevõtlus ja rahatarkus on ka laste elu osa. Kui aitame neil mõista, miks üks või teine asi on just nii, siis loome hoiakuid ja anname teadmisi, mis on aluseks, et elada täisväärtuslikku elu ning kasutada potentsiaali, mis väikestes inimestes ootel on. Lapsed teavad, et vanemad käivad tööl, et poes ei saa niisama asju võtta ning reisimiseks on vaja osta lennupiletid või et kodus on rahamured. Lapsed kuulevad rohkem, kui tihtipeale välja näitavad. Miks ei peaks me neid kaasama protsessi, kus aitame mõista ning kujundada kasvavat maailmapilti.
Heli Mäesepp: Maailm areneb väga kiiresti ning teemad, millele keskendume, on vajalikud elus hakkama saamiseks. Keskendusime koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas välja toodud üldoskustele. Just eelkooliiga on soodne aeg eelhoiakute ja uute teadmiste kujundamiseks. Usun, et kõik vanemad soovivad, et lastest kasvaksid ettevõtlikud inimesed. Selleks peame arendama algatusoskust, emotsioonidega toimetulekut, planeerimisoskust jne. Soovime, et peategelasest Vinksist kasvaks ettevõtlik ja rahatark laps.
Liisi Kirch: Tundub justkui loogiline, et rahateemasid tutvustatakse põhikooli lõpuklassidele ja gümnaasiuminoortele, kes õige pea omal käel raha targalt kasutama peavad hakkama. Tegelikult anname taskuraha juba esimeste klasside õpilastele, selgitamata, mida ja miks on mõistlik teha. Ettevõtliku hoiaku tutvustamine veel enne, kui lapsed kooliga kaasnevate muutustega kohanema peavad, loob aluse, et nad leiavad lahendusi, kasutades targalt nii oma raha kui aega. Nii on ka hiljem, kui summad kasvavad suuremaks, loogiline teha häid valikuid. Rahast ja ettevõtlikust hoiakust rääkimata ning neid teemasid kinnistamata kasvab tõenäosus, et noorest saab täiskasvanuikka jõudes laenuvõlglane, kes ei oska ega taha oma olukorda parandada. Kaotab nii noor ise kui ka kogu ühiskond.
Inna Sidoruk: Ettevõtlusõppe eesmärk on suurendada inimeste arvu, kes tahavad ja suudavad ideid ellu viia. Ettevõtlikkus ei tule üksnes kasuks igas eluvaldkonnas, vaid määrab suuresti iga inimese elukvaliteedi. Selle arendamisele saab panna rõhku juba varases lapseeas. Seoste loomine soodustab mõtlemise, mälu, tähelepanu ja kontsentratsiooni arengut ja sel on otsene mõju edasisele arengule. Ettevõtlik hoiak on arendatav ja see areneb lastel koos teiste pädevustega.
Kuidas seda on kõige parem teha?
Erika Veide: Kindlasti peab märkama laste huvi ja algatusi ning neid ära kasutama. Kui raamatus käsitleme algatusvõimet kui arendatavat pädevust, siis parim viis seda teha on toetada laste igapäevaseid algatusi ja pakkuda tuge ning eduelamusi. Laps, kes on kogenud protsessi ideest teostuseni ja tunnet, mida see pakub, tahab seda kindlasti uuesti kogeda ja temas arenebki algatusvõime. On lapsi, keda tuleb teekonnal rohkem toetada, ja neid, kel on eeldusi rohkem või toetavam kodu, kuid kõik arenevad, kui panustavad aega ja energiat.
Heli Mäesepp: Ikka mängu ja lastele huvipakkuvate tegevuste kaudu. Väga oluline roll on õpetaja hoiakul ja eeskujul.
Liisi Kirch: Tihtilugu on vaja esiti lihtsalt teemadele tähelepanu juhtida. Aastakümneid tagasi tehti asju teisiti, mistõttu ei tule täiskasvanud selle pealegi, et pere eelarve koostamise juures võiks nõu küsida kõigilt pereliikmetelt, kelles ühtlasi juurutame nii häid harjumusi.
Inna Sidoruk: Ettevõtluspädevust lasteaias kujundame eelkõige õpetaja hoiaku ja sõnumite kaudu – mida ta lastele edastab –, toetame selle kaudu eri pädevuste kujunemise algeid.Laps kasvab ettevõtlikuks inimeseks, kui ta saab piisavalt mängida ja tegutseda, ise otsustada ja enda ideid ellu viia. Väga oluline on märgata ja toetada initsiatiivi, isetegemis- ja avastamisrõõmu. Loov ja aktiivne mõtteviis on omakorda ettevõtliku käitumise eeldus.
Õpetajad on oodatud kolmele seminarile. Loe ja registreeru:
Registreeru ka „Edu ja tegu“ koolitustele www.ettevõtlusõpe.ee
18.03 ja 14.04. Aineõpetaja kui õpilase tuleviku looja – praktikaid aine- ja karjääriõppe lõimimiseks
Ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond.
Lisa kommentaar