Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonitööd pikka aega juhtinud Tarmu Kurm on avaldanud oma debüütjutustuse „Kahe matuse vahel“. Raamat algab peategelase Eduardi matustega, ka iga järgnev peatükk sisaldab millegi või kellegi lõppu. Nii mõnigi neist ei olegi aga lõpp, vaid hoopis jätk või koguni algus. Lustakat sorti jutustuse peamine teema pole surm, vaid hoopis elu. 

Muuhulgas on jutustuses mitu kokkupuutepunkti haridusvaldkonnaga. Esiteks viivad seiklused peategelase viivuks haridus- ja teadusministeeriumi peahoonesse, kus on toimumas veidrad sündmused. Teiseks otsustab peategelane vanuigi uuesti õppima asuda, kuid ei leia esialgu selleks sobivat võimalust. Kolmandaks on üks raamatu tegelastest kõrges eas tegevpedagoog, kes kaaslasi mõistagi pidevalt õpetama kipub.

„Põhiline tarkus, milleni peategelane jõuab, on siiski see, et elamiseks ei ole kunagi hilja. Ta koguni sõnastab selle nii, et kui enne elu nautida ei taipa, siis võib seda teha kasvõi pärast oma matuseid. Viimane vihjab sellele, et jutustuses on ka maagilis-müstiline tegevusliin,“ sõnas Kurm.

Tarmu Kurmi sõnul tunneb ta pärast pikka ametnikutööd kirjutamisest suurt rõõmu. „Valitsusasutuse kommunikatsioonijuhina peab kirjatöös – õigem oleks isegi öelda sõnumiseadmise töös – juhinduma kehtivast poliitilisest juhtimisest, kus demokraatia pidupäevade tõttu sageli võrdlemisi järske kannapöördeid ette tuleb ning suundumused ja sõnumid seetõttu üleöö muutuda võivad. Nüüd on mul võimalik nii ilu- kui ka ajakirjanduslikku teksti luues olla täiesti vaba, ja ei saa salata, et vahelduseks on see väga mõnus tunne,“ sõnas Kurm.