Jälgides Vene poliitikute valesid Ukrainas toimuva kohta, meenub tahtmatult Nõukogude aeg, mis oli samuti sügavalt valedest läbi imbunud. Koolis algas see näiteks klassikirjanditega, kus oli vaja välja nuputada midagi, mille poolest oli Nõukogude Liit parem kui teised riigid. Mäletan tänaseni, kuidas ma kaheksanda klassi lõpukirjandis kirjutasin, et Nõukogude võim andis meie perekonnale ballooniga gaasipliidi ja pesumasina Riga, justkui ei oleks mujal maailmas sellised asjad juba ammu olemas olnud. Hilisemast ajast meenuvad partei ajaloo seminarid ülikoolis, kus üliõpilased pinnisid õppejõudu ja õppejõud laveeris. Andekam õppejõud laveeris paremini, kehvem halvemini. Meie teadsime, et õppejõud valetab, ja tema teadis, et me teame seda. Kui tudeng ei tahtnud minna maidemonstratsioonile, pidi ta välja mõelda usutava vale: ema haige, sugulase matused, buss jäi tulemata jne. Ajalootundides saime teada, et Eesti astus NSV Liidu koosseisu vabatahtlikult.

Valetamise eraldi vorm oli valetamine ülemusele. Meenub enne laulvat revolutsiooni toimunud ajakirjanike kohtumine majandusteadlane Mihhail Bronšteiniga, kes hiljuti meie hulgast lahkus. Ta tutvustas meile Ungari majanduseksperimenti, mille käigus lubati inimestel pisikesi eraettevõtteid asutada. Eksperiment oli edukas ja Moskva saatis oma esindajad seda vaatama. Vaatlejad kiitsid ungarlasi, aga Moskvasse tagasi jõudes kirjutasid raporti „Sotsialismi deformeerimisest Ungaris“. Sest Kreml eelistas karmile tõele ilusat valet. Leninismi rahvaülikoolis, kus ajakirjanikuna pidin käima, tutvustasid Eesti majandusteadlased meile majanduse uuendamise võimalusi, mida Ida-Euroopa maades rakendati, kuid kõik teadlased lõpetasid oma ettekande tõdemusega: „Aga ikkagi on NSV Liidu majandussüsteem kõige parem.“ Me saime teada tõe ja seda, et tõde ei tohi välja öelda. 

Tänu Soome televisioonile saime teada, et NSV Liidus valetatakse arvatust veel palju rohkem. Kui Korea reisilennuk alla tulistati, ütles Kreml, et seda pole juhtunud. Tšernobõli tuumaelektrijaama plahvatust samuti algul ei tunnistatud. Kui NSV Liit tungis Afganistani, siis sedagi justkui ei toimunud – olid ainult ohvrid. 

Kas Venemaal on midagi muutunud? Muidugi mitte. Hollandi reisilennukit ei ole Vene sõjaväelased alla lasknud, Ukrainas Vene sõdureid ei ole jne. Aga valetamine on saavutanud uue taseme sellega, et igaüks, kes räägib Ukrainas toimuva kohta tõtt, võidakse panna 15 aastaks vangi. See on juba kõrgem pilotaaž – seadus kohustab valetama. 

Milline vedamine, et meie lapsed ei pea elama valede riigis!