Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 7.b ja 8.c klass Põltsamaa kalmistul. Töö käis noortel väga hoogsalt – kui 22 hakkajat noort jõud kokku panevad, siis on võimalik muljetavaldav hulk tööd ära teha, ja seda tibutavast vihmast hoolimata. Foto: Elle Lepik

Kutsume kaasa lööma „Pärandivaderite“ algatuses

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 7.b ja 8.c klass Põltsamaa kalmistul. Töö käis noortel väga hoogsalt – kui 22 hakkajat noort jõud kokku panevad, siis on võimalik muljetavaldav hulk tööd ära teha, ja seda tibutavast vihmast hoolimata. Foto: Elle Lepik
3 minutit
44 vaatamist
Rakvere Gümnaasiumi abiturientidel on Rakvere linnakalmistuga isiklik side, kuna mitmed Vabadussõjas langenud olid nende kooli õpilased, otse koolipingist lahingusse läinud 18- ja 19-aastased noored. Foto: Elle Lepik

Pärandivaderite algatus kutsub koole ja klasse üles kodukohas kultuuriloolistele paikadele vaderiks olema. Talgute korras pärandipaikade korrastamisel, hooldamisel ja tutvustamisel saavad lapsed ja noored aktiivselt käed külge panna ning õpivad kohalikku ajalugu vahetult, luues paigaga isikliku sideme ning panustades möödunud aegade pärandi püsimajäämisse.

Eelmisel õppeaastal toimetas pärandivaderina tuhat kooliõpilast kolmeteistkümnest maakonnast, korrastamas käidi kokku 26 kultuuriloolist objekti. Kose-Uuemõisa lasteaia-kooli õpilased on juba aastaid pärandivaderiks mõisa kabelile, kus igal kevadel käiakse terve kooliperega koristamistalguid pidamas. Osalejate rekordiga paistis silma Kuressaare Nooruse kool, kus 354 õpilast käis abiks kaheksas muinsuskaitsealuses paigas nii Kuressaare linnas kui lähivallas. Valjala põhikool tegutseb viiendat õppeaastat Valjala vanal kalmistul. Kuna suuremahulised tööd on seal juba tehtud, määravad nüüd nad terveks õppeaastaks ühe kindla klassi, kes hoolitseb matmispaiga korrashoiu eest. Maakondade lõikes oli juba teist aastat kõige aktiivsem Ida-Virumaa, seal tegutsesid pärandivaderid neljas koolis. Uute liitujatena oli meil rõõm kaasata Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ja Pärnu Kuninga tänava põhikooli õpilasi.

Pärandivaderitele jätkus tegevust ka südasuvel juulikuusse. Muhu noortekeskuse õpilasmaleva rühm käis korrastamas kultuurilooliselt väga rikkalikku Hellamaa kalmistut, Kärdla noortekeskuse ja Kõrgessaare noortemaja ühine õpilasmalev viis noored koristama vana siidivabrikut Kõrgessaares ja endise Kalevivabriku ansamblisse kuulunud meistrite elamu ümbrust Kärdla linnas.

Lisaks pärandivaderite heakorratalgutele viime juba kolmandat aastat koostöös Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskusega läbi kodukoha akende ülespildistamise talguid „Mida aken peegeldab?“. Õpilastele annab talgutel osalemine hea võimaluse oma kodukanti ja selle arhitektuuriloolist kujunemist uue nurga alt tundma õppida (neile teeb kogutud materjalidest kokkuvõtte ajalooekspert). Talgute laiem eesmärk on aga kooliõpilaste abiga jäädvustada põnevaid aknaleide Eesti eri piirkondades. Kõik kooli või klassi peale kokku pandud materjalid lähevad hoiule vabaõhumuuseumi kogusse.

Ootame uusi pärandivadereid nii heakorratalgutel kui akende inventeerimises kaasa lööma!

Täpsemat infot leiab veebilehelt http://pärandivaderid.ee.

Pärandivaderite projekti toetavad muinsuskaitseamet ja rahvakultuuri keskus.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Õpetajate täienduskoolitus: pärimuspärastlõuna Taevaskojas

Esmaspäeval, 25. augustil kl 15 toimub põhikooli- ja gümnaasiumiastme emakeeleõpetajatele Taevaskodade matkarajal pärimuspärastlõuna. Kolme kilomeetri…

2 minutit

Artome S1 võlu peitub kasutamise lihtsuses ja paindlikkuses

Artome S1 on kasulik abivahend koolidele, muutes õppimise kaasahaaravaks nii klassis kui klassist väljas.

Kompaktsesse ja…

2 minutit

Eestist minnakse vahetusõpilaseks nii Jaapanisse kui ka Ecuadori

„YFU Eesti kaudu välismaale õppima läinud noored on tagasi Eestisse tulles muutunud: nad on tolerantsemad…

3 minutit
Õpetajate Leht