Pealkirja hüüdlauset on kasutanud mitmed koolitajad ja haridusasutused. Tõsi, ilma küsimärgita. Viimane märgib kahtlusnooti, mille on sundinud lisama kas elukogemus või hoopis vaimset tervist ja heaolu käsitlevad uuringud. 

Tartu Ülikoolis tegeletakse õnne ja heaolu küsimustega eri tasandil teadustööst koolituste ja üritusteni. Uurimistulemusi peegeldab näiteks sel aastal avaldatud, TÜ ja TAI koostöös valminud Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring. Sellest selgus, et koroonakriis on mõjunud rahvastiku tervisele halvasti, 15–24-aastastel noortel on enese hinnangul depressiooni ja ärevushäirete risk kuni kaks korda kõrgem elanikkonna keskmisest. Uuringust tuli välja, et vaimse tervise üks riskitegureid on madal haridustase. Kõrgem haridustase annab inimestele tavaliselt rohkem vahendeid elada suuremat heaolu pakkuvat elu. 

Säärane praktiline vaade haridusele ei pruugi aga peegeldada õppija olukorda igas hetkes. Kasvõi paljukirutud distantsõpe, millega ühelt poolt jõuti kahe aasta jooksul juba kohaneda, kuid mis mõjus siiski halvasti õpilaste vaimsele tervisele – 2021. aasta üleriigilistest rahuloluküsitlustest selgus, et distantsõppe ajal tundis kolmandik 11. klassi õpilastest tihti, et neil on kõigest kõrini.  

See on ainult üks näide – keerukaid õpisituatsioone, rääkimata rasketest olukordadest igapäevaelus, tuleb noorte ja laste elus ette pidevalt. Neist rääkida ja probleemidele lahendusi leida ei ole kerge. Õnneks on aga olemas mitmeid abivahendeid. Üks veidi teistsugune, kuid omamoodi mõtlemis- ja arutlemisruumi pakkuv võimalus on vaimse tervise ja heaolu teemadele pühendatud näitusekeskkond. Just praegu on võimalik Tartus külastada varem tervisemuuseumis eksponeeritud näitust „Palju õnne!?“. Lõunaeestlastele lähemale toodud näituse juurde on töötatud välja haridusprogrammid kõigile vanuseastmetele: päris pisikestest lasteaialastest kuni gümnaasiumõpilaste ja täiskasvanuteni välja.