„Kõige aluseks on tahe. Ilma tahteta pole midagi. Tahe paremini mõelda, tahe kavalamini tegutseda, tahe olla iga päev natukene parem variant iseendast. Sellega Kaitseväe Akadeemia iga päev tegelebki,“ rääkis Kaitseväe Akadeemia ülem brigaadikindral Vahur Karus hiljuti akadeemia 99. sünnipäeva tähistamisel. 

On põhjust meie gümnasiste ja nende kutseõppuritest eakaaslasi kiita ning rõõmustada selle üle, et neil on huvi ja tahet õppida riigikaitset. Et tahet on, seda näitab koolide ja õpilase arv, kes selle valikaine igal aastal valivad. Ja nagu teab riigikaitse koolitamisega pikka aega tegelenud MTÜ Riigikaitse Rügement üks loojaid ja eestvedaja Kristo Pals, täituvad õppida soovijate nimekirjad kiiresti. 

Riigikaitseõpe annab keerulistes olukordades tegutsemiseks oskusi ja teadmisi. Kas pole need hädavajalikud igale inimesele? Loomulikult on hea, et riik on rahvast teavitanud, mis peab kriisiolukorras kodus varuks olema. Aga praeguses teadmata tulevikuga maailmas sellest ei piisa. Igaüks peab oskama ja teadma rohkem kui ainult seda, millist kraami koju varuda. Mida teab lisaks sellele iga kodanik? Kui paljud teavad esmaabivõtteid peale sõjaväelaste, meditsiinitöötajate, kaitseliitlaste ja kodukaitsjate? 

„Mida mina saan teha oma riigi heaks?“ on lihtne, samas legendaarseks saanud küsimus, mis on John Kennedy sõnumina ajalukku läinud. Usun, et sellesarnasest mõttest on, olgu või alateadlikult, kantud ka soov saada rohkem teada riigikaitsest.  

Maailm on muutunud lühikese ajaga väga ebaturvaliseks. Tahame või mitte, muutused mõjutavad kõigi elu. Kaitsetahe on ülioluline. Kui see noortel on, väärib see kindlasti toetamist ja ka laiendamist. Iga noor, kes koolis riigikaitse teadmisi omandab, oskab neid ka kodus emadele-isadele, vanavanematele mingil määral edasi anda. Me kõik vajame ohtlike olukordadega toimetulekuks teadmisi. Ja miks mitte neid saada lastelt, kes on kõike värskelt omandanud. Seega, lapsi koolitades saab teadmisi anda ka laiemale ringile. Mida vähem on kriisiolukorras pea kaotanuid, seda parem kõigile, ka riigile. 

Si vis pacem para bellum – „Tahad rahu, valmistu sõjaks“ on fraas, mis pärineb 4. sajandil elanud roomlase Vegetiuse teosest sõjapidamise kohta. Läbi sajandite on Vegetiuse sõnum jõudnud meie aastatuhandesse ja kehtib tänapäevalgi.