Haridus- ja teadusministeerium saatis kooskõlastusringile riiklike õppekavade muudatuste ettepanekud, et ajakohastada põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad, mida viimati muudeti kaheksa aastat tagasi ehk 2014. aastal.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul on õppekavade uuendamisega tööd tehtud viimased kuus aastat ning õpetajad ootavad juba ammu uuendatud õppekavasid ning ainevaldkonna kavasid. „Koolides valmistatakse õpilasi ette nii oleviku mõistmiseks kui ka tulevikuks ning seetõttu on tähtis, et ka õppesisu käiks ajaga kaasas,“ ütles minister. „Ajakohastatud õppekavad pakuvad senisest rohkem valikkursusi gümnaasiumis, samuti on lisaks aineõppele oluline arendada õpilaste üldpädevusi, mis aitavad lastel ja noortel praegu ja ka tulevikus mis tahes valdkonnas paremini toime tulla. Ainult kitsas ainealaste teadmiste omandamine ei ole piisav – tähtis on tabada tervikut, nähes seoseid ja sidudes teadmisi ka igapäevaeluga. Näiteks loetakse tulevikus gümnaasiumiõpilase õppekoormuse hulka analoogiliselt uurimistöö või praktilise tööga ka riigikaitseõpetus, mille loomulikuks osaks on elanikkonnakaitse. Kui vahepeal oli kirjanduse õppekavast välja jäämas soovituslik eesti autorite ja nende teoste nimekiri, siis nüüd võin kinnitada, et see on kultuurilise järjepidevuse ja rahvusliku ühisteadvuse hoidmiseks lisatud nii põhikooli kui ka gümnaasiumi õppekavadesse.“
Uuendatud õppekavad hakkavad kehtima 2023. aasta sügisest. „Sellest ajast peavad koolid pakkuma ka B-võõrkeele valikut ning muu õppekeelega põhikoolides tõuseb oluliselt eesti keele nädalatundide arv,“ lisas minister Lukas.
Kavandatavad õppekavamuudatused täidavad haridusvaldkonna arengukavas 2035 seatud sihti muuta õpe senisest õppijakesksemaks ja viia õppe maht ja sisu rohkem kooskõlla ühiskonna ja tööturu arengutega. Kõigi aineliitude esindajad osalesid oma ainevaldkonnas õpetatava sisu uuendamises, et õppetöö tänapäeva ja tuleviku nõudmistega paremasse kooskõlla viia. Õppekavade uuendamisel osalesid ka Tallinna ja Tartu ülikooli teadlased, samuti mitmed teised eksperdid ja õpetajad.
Haridus- ja teadusministri sõnul on kavandatavaid muudatusi õpitulemustes koolides juba ka testitud. „Ekspertrühmade kirjeldatud uute õpitulemuste rakendamist katsetati 2019/2020. õppeaastal seitsmes üldhariduskoolis koostöös Tallinna ja Tartu ülikooliga. Kõik ainevaldkonna kavad olid 2022. aasta kevadel nii huvirühmade kui ka avalikul tagasisideringil. Saadud tagasisidet arvesse võttes valmisidki Vabariigi Valitsus määruste muutmiste eelnõud riiklike õppekavade ajakohastamiseks,“ selgitas minister Tõnis Lukas.

Samal teemal vt ka Tõnis Lukas “Põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade muutmisest” ja

“Lukas: uutes õppekavades on õpetajal suurem roll”