Videoõps tuleb appi!

Videointervjuud Videõpsi kirjanduse ja bioloogia kursuste loojatega.

Kas on võimalik ühildada õppematerjalid ja hariv meelelahutus? Just seda proovib teha Youtube’i kanal Videoõps. Saanud inspiratsiooni ingliskeelsetest Youtube’i hariduskanalitest ning Kristo Siia ajaloovideote menust, on nüüd ette võetud kirjandus, bioloogia ja teised ained.

Videoõpsi tegijad rõhutavad, et ükski video ei asenda magistrikraadiga õpetajat. Video on toetav materjal, pigem võib seda võrrelda õpikupeatükiga. Õpetaja saab kasutada seda iseseisvaks tööks, häälestamiseks või kinnistamiseks. E-koolikoti või Mastery toel saab videoloengutele lisada interaktiivse kihi, mis annab iseseisval õppimisel õpilasele kiiret tagasisidet.

Videoõpsi kirjanduse ja bioloogia videote sarjad on kõigile Eesti üldhariduskoolidele kättesaadavad tänu toetusele Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“.

Kirjanduse videoõps

Videoõpsi kirjanduse videote teemal räägivad Joosep Susi, Merilin Aruvee ning projekti eestvedaja Kristo Siig. Kirjanduse sari püüab anda noodivõtme kirjandusteoste analüüsimiseks ja tõlgendamiseks ning nügida õpilast põnevate eesti kirjanduse teoste poole. 

Bioloogia videoõps

Videoõpsi bioloogia videote teemal avaldavad oma mõtteid videote autorid Ott Maidre ja Kadri Mettis. Neid küsitleb projekti eestvedaja Kristo Siig. Bioloogia sari seob gümnaasiumi I kursuse teemasid päris elu ja tervisliku toitumisega. Bioloogid rõhutavad, et Videoõps on eelkõige toetav materjal, mida saab õpetaja kasutada iseseisvaks tööks, häälestamiseks, kinnistamiseks jne.

Vaata ka https://www.youtube.com/@Videoops

Kommentaarid

  1. Videoõps praegusel kujul toob kooli HARIMATUST!

    Kognitiivse psühholoogia üks põhireegel on – nägemine võtab vangi!
    Selle “viljad” on meil käes juba Powepointi kasutamisega… Aga temast ei loobuta, sest ta koondab klassi-auditooriumi tähelepanu. Ja see ongi mõne õpetaja ülim EESMÄRK tunnis. Tegelikult tuleks teada, kuidas materjal SALVESTUB paremini õpilase PÜSIMÄLUS ja kuidas mälus olevat materjali kasutada MÕTLEMISOPERATSIOONIDES – õpilase mõtlemise arendamiseks …

    Kõige ohtlikum on vaid TAJUMISEKS esitatav materjal – arengu surm!

    Peep Leppik

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Noorte haridustegelaste preemiad läksid tänavu Tartusse

Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore haridustegelase preemia pälvis tänavu Tartu Forseliuse Kooli klassiõpetaja ning esimese kooliastme juht…

6 minutit

Keelejulgus päriselus: mida annab keelelähetus õpetajale ja koolile?

Keelelähetusel osalevad õpetajad kirjeldavad, kuidas eestikeelne kooli- ja linnakeskkond murendab keelebarjääri kiiremini kui ükski…

9 minutit

Tallinna Polütehnikum 110 – meie kooli lugu

Tallinna Polütehnikum on ainulaadne ja erakordne peatükk Eesti koolimaailmas. 110 aastat tehnikahariduse elu- ja edulugu. 18 181 vilistlast –…

7 minutit
Õpetajate Leht