Videotel on ülevaade Tallinna Mahtra Põhikooli haridusfoorumist, mille peateema on üleminek eestikeelsele õppele. Osalevad õpilaste, õpetajate, juhtkonna ja lastevanemate esindajad. 

Video alguses vestleb direktor Edgar Roditšenko kaheksanda ja üheksanda klassi õpilastega eesti keeles. Ta küsib, kas eesti keel on raske, kus õpilased saavad eesti keelt rääkida, kelleks nad tahavad saada, kas nad oskavad selleks piisavalt eesti keelt jms. 

Järgnevalt selgitab õppejuht Aleksandra Jakovtšenko, et eestikeelsele õppele üleminek on keeruline ülesanne, kuid keeruliste ülesannetega kaasnevad suured saavutused. Ta ütleb, et Mahtra kooli õpetajad õpivad praegu eesti keelt varasemast palju rohkem. Muretsevatele lastevanematele ütleb ta, et lapse aju on plastiline ja kohaneb uue keelega kiiresti. 

Kümblusõpetaja Leino Lepp kinnitab, et eesti keelele üleminek on täiesti võimalik. „Kui on positiivne suhtumine, siis pole miski võimatu,“ lisab Lepp. 

Arendusjuht Anton Karavajev toonitab, et õpilasi peab motiveerima, mitte sundima. „Keele õppimine ei ole raketiteadus. Kui on motivatsiooni, siis läheb kõik hästi,“ ütleb Karavajev.

Huvijuht Inna Ermel nendib, et 24. veebruaril oskasid Mahtra kooli kõik õpilased laulda Eesti hümni eesti keeles ja see on tore. Aga eesti keel ja kultuur on jõudmas ka huvitegevusse. Näiteks õpivad kõik 20 kaheksanda klassi õpilast suure huviga eesti rahvatantsu. 

Lapsevanem Nadežda Shchiper arvab, et eesti keeles õppimine ei ole võimatu, sest kakskeelsete perede lapsed ju oskavad kahte keelt – nii isa kui ema keelt. „Hilja alustame, aga parem hilja kui üldse mitte, sest eesti keelt on meie lastele väga vaja,“ ütleb ta. Tema laps õpib kaheksandas klassis ja soovib minna eesti õppekeelega gümnaasiumisse.

Juba järgmisel õppeaastal alustavad Mahtra põhikooli kõik esimesed klassid kümblusklassidena ja tavaklassides on senisest rohkem eesti keele tunde. Praegu on koolil kõik eesti keele õpetajad ja usutakse, et järgmistel aastatel leitakse uusi õpetajaid juurde. Loovained ja liikumine lähevad täielikult või osaliselt eestikeelseks. Klassiväline huvitegevus muutub eestikeelsemaks. Juurde tuleb ka uusi huviringe, näiteks õpiabiring.