Pärast paariaastast koroonapausi toimus veebruarivaheajal Tartus taas hariduslaat. 1. märtsil Variku koolis aset leidnud 350 osalejaga suurürituse teema oli „Õppiv õpetaja jääb ellu“.

Korraldusmeeskonna juhi, Tartu Kivilinna Kooli direktori Karin Luki sõnul oli hariduslaada teema ajendatud Tartu kui 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna läbivast joonest − ellujäämise kunstidest. 

„Õpetajal aitab ellu jääda õppimine, elukestev õppimine on saanud meie igapäeva osaks,“ lausus Lukk. „Kui õpime, siis oskame kohaneda. Õpetaja jaoks on iga päev täis kogemusi, aga tähtis on osata neist midagi õppida. Teadlikku iseõppimist võiks meie õpetajatel rohkem olla.“

Õpitubade läbiviijaid oli laadal kokku 49. Viiendat korda toimunud hariduslaada formaat on lähtunud põhimõttest pakkuda osalejaile võimalikult palju uusi mõtteid, mistõttu on õpitoad lühikesed (30-minutilised) ja teemad korduvad neljas sessioonis.

Et käimasolev õppeaasta on Tartus klassijuhataja aasta, jagasid mitme kooli õpetajad kogemusi just sel teemal. Populaarne oli ka mentorluse teema ning lasteaedade õpitubades liikumistegevused ja -mängud.

Peaesineja, Mondo maailmaharidus- ja teavitusprogrammi juht Maria Sakarias rääkis maailmaharidusest. Töötoas said õpetajad lähemalt uurida, kuidas ise selles valdkonnas koos õpilastega tegutseda.

Hariduslaat on hea võimalus tutvustada oma kooli uusi projekte. Tartu Hansa Kooli naiskond eesotsas õppejuht Marika Varesega jagas oma kogemusi Hooliva Kooli mudeli juurutamisest ja kutsus ka teisi koole liituma.

„Jagame toimivaid nippe,“ rääkis Marika Vares. „Õpetaja peab oskama toetada lapsi ja vanemaid. Need oskused on inimsuhetes ja lastega töötades hädavajalikud. Oleme kogenud juba edulugusid. Muutused ei tule üleöö, aga on näha, et kui oled rahulik ja vajalike oskustega, siis suudad panna inimesi enda ümber uskuma, et sõnal on jõud, ja jõuamegi kõiki rahuldavate tulemusteni.“

Tartu Kannikese lasteaed tutvustas tajude teravdamise projektinädalat, mida nad on oma lasteaias teinud juba neljal aastal, et laste meeli põnevate meetodite abil arendada. „Oleme loonud avastuspunktid, mis panevad lapsel tööle erinevad meeled,“ rääkis logopeed Liis Lättemäe. „Lasteaias ei õpita ju laua taga, vaid mängides ja avastades.“

Oma meeli said Kannikese õpitoas proovile panna ka teiste lasteaedade õpetajad: kuulates-proovides pille, katsetades robootikavahendeid, uurides ümbritsevat läbi värviliste kilede, lõhnapurke avades. Maitsta sai kuivatatud kala ja omatehtud marjakomme ja mälestuseks valmistada endale liivapurgikese Kannikese logoga.

Kannikese lasteaia pere aitas laste jooga õpitoa läbiviimisel head koostööpartnerit Paide Sookure lasteaeda, andes neile laenuks oma kaltsuvaibad, mis olid valminud Eesti sajandaks sünnipäevaks.

„Tartus on nii haridusfestival kui ka hariduslaat. Festivalil käid ja vaatad, mida kolleeg teeb, aga laadal käid, vaatad, katsud, teed kaasa ja saad mõnusa tunde,“ lausus Kannikese juhataja Ülle Västrik.

Ehkki oli koolivaheaeg, tundsid õpetajad-koolijuhid hariduslaada vastu väga suurt huvi. Osalejate piirarv – 350 – täitus ruttu ja hilisematele soovijatele tuli korraldajail ära öelda.

„Kui on hea ettevõtmine, tuleb õpetaja ka koolivaheajal heal meelel välja,” kinnitas Karin Lukk. „Ka varasemad aastad on näidanud suurt huvi praktikult praktikule kogemuste jagamise vastu.“

Lisaks Tartu ja lähiümbruse koolide-lasteaedade õpetajaile oli tulijaid kaugemaltki: Värskast, Võrust, Viimsist, Keilast, Toilast, Tallinnast jm.

Hariduslaada korraldasid LP- ja õpikogukondade koolid koostöös Tartu linna haridusosakonnaga. LP-võrgustikku kuulub enamik Tartu koole, kes kaheksa aasta eest tegid tutvust Norrast pärit LP-mudeliga, mille keskmes on õpetaja professionaalse arengu toetamine õpikogukonnas.

„LP-koolid on senini ühes paadis, kuigi algul oli meie kultuuri jaoks harjumatu hakata koos käima ja regulaarselt õppima üksteiselt. Nüüd on üksteiselt õppimine juba traditsioon,“ märkis Lukk.