Mängija suhtleb mängu käigus virtuaal-Tootsiga. Foto: J. Varblas

Tootsi seikluslik kodutee on rohkem kui mäng

Mängija suhtleb mängu käigus virtuaal-Tootsiga. Foto: J. Varblas
2 minutit
28 vaatamist

Mäng olla väikese inimlapse töö, nagu üks laulusalm ütleb. Kuid Palamuse muuseumis valmis saanud liitreaalsusmängu „Tootsi seikluslik kodutee“ eesmärk pole vaid mängurõõmu pakkuda. Ehkki meelelahutus käib asja juurde, ammutab mängija uut tüüpi tehnoloogilise rakenduse abil teadmisi nii 19. sajandi Palamuse koolielust, ajaloost kui kirjandusest. Sel moel toob mäng raamatust loetud või filmist tuttavad tegelased nooremale külastajale lähemale.

Lugu algab sealt, kus muuseumikülastaja teekond tavaliselt lõpeb – kellahelinaga, mis kuulutab tunni lõppu. Siit aga Tootsi (ehk siis mängija) seikluslik kodutee alles algab. Palamuse alevis ringi liikuvat Tootsi ootavad teel koju mitmed tegevused ja ülesanded. Mängu käigus tuleb tal käia pagari juures, otsida pastoraadist kirikuõpetajat, teha kirikuaias sääreluuga pilti ja palju muud põnevat. Kõige selle käigus saab mängija aimu, millised nägid Tootsi kooliajal välja Palamusel tänaseni säilinud hooned nii seest kui väljast. Mäng kestab kuni poolteist tundi. Aga oluline pole mitte ainult kiirus, vaid ka tähelepanu ja nutikus. 

Kui virtuaalreaalsusega saab mängija näha paiku vaid virtuaalsel moel, siis liitreaalsus võimaldab külastajal liikuda ringi Palamuse ehedas keskkonnas ning leida üles ajaloolised hooned. Loomulikult on aeg oma töö teinud ning mõnda hoonet Palamusel enam pole, kuid sel juhul tulebki appi liitreaalsusmäng, näidates, missugune üks või teine hoone omal ajal välja nägi.

Mängust saab osa nii koolitundidega koos kui ka eraldi. Parim viis mängu läbida on teha seda kahekesi – siis ei teki ohtu, et mõni osaline jääb mängust kõrvale. Loodud liitreaalsusmängu eelis on selle kasutajasõbralikkus ja lihtsus, sest mäng läbitakse, kasutades vaid külastaja personaalset nutiseadet, mida igaüks kõige paremini tunneb. Kui seade ei võimalda mängurakendust kasutada, saab ka muuseumist selleks ettevalmistatud nutiseadet laenutada.

„Kevade“ raamatu esmatrükk ilmus 1912. aastal – film jõudis vaatajateni 1970 – ning nüüd, 110 aastat hiljem, seiklevad Lutsu tegelased juba virtuaalilmas. 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Enne kui lähed Pariisi, käi Nuustakul ära

Kodumaad käsitaw kirjandus ei ole meil weel kuigi suur. Selle tagajärjeks on, et kodumaad ka kuigi palju ei…

3 minutit

Interneti mahupiirang otsas, kas nüüd läheme muuseumisse?

Iga asi nõuab harjutamist, ka muuseumis käimine. Iloni Imedemaa on välja töötanud spetsiaalse programmi – „Minu…

3 minutit

Klassivaim nõgestest ja saunast!

Kui ma 1. septembril klassijuhatajatunnis õpilastega pärast pikka suvepuhkust kohtun, on esimene küsimus tavaliselt: „Millal me klassiöö teeme?“

Minu kooliaegne…

6 minutit
Õpetajate Leht