Eestikeelsele õppele ülemineku nõustajad asusid tööle Ida-Virumaal ning Tallinnas ja Harjumaal

2 minutit
158 vaatamist

Eestikeelsele õppele ülemineku toetamiseks valmistab Haridus- ja Teadusministeerium ette mitmekülgse nõustamisteenuse korraldamist. Kohalike omavalitsuste haridusjuhtidele ja -spetsialistidele ning haridusasutuste juhtidele pakuvad tuge esialgu kaks strateegilist nõustajat.

Ida-Virumaa strateegiline nõustaja on Pille-Riin Kristmann ning Harjumaa ja Tallinna nõustaja Natalia Kond. Nõustajad töötavad Haridus- ja Noorteametis.

Haridus- ja Teadusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dubolazov ütles, et nõustajate koostöö asutustega algab kontakti ja usaldusliku suhte loomisest. „Iga asutuse lähtekoht eesti keelele ülemineku osas võib olla erinev. Kui vaja, aitab nõustaja haridusjuhil kaardistada õpetajate koolitusvajadust ja leida sobivaid lahendusi nende keeleoskustaseme või metoodika valdamise parandamiseks. Vajadusel aitab nõustaja juhti dokumentide korrastamisel ja ülemineku tegevuskava koostamisel,“ selgitas Dubolazov. „Nõustajate töö on nagu rätsepatöö – toetatakse kooli just selle vajadustest lähtudes ja võimalusi arvestades. Nõustamise tulemusena valmivad haridusasutustes omanäolised tegevuskavad.“

Nõustajad pakuvad haridusasutustele abi personali arendamisel, näiteks kuidas kaasata töötajaid muutuste ellurakendamisse ja selgitada koos juhiga välja nende valmidus üleminekuks, sh arvestades keeleoskuse taset, metoodika valdamist ning lõimitud aine- ja keeleõppe oskusi. Vajadusel aitab nõustaja koolijuhil leida sobivad lahendused personali arendamiseks ning luua töötajatele koolitustel osalemist ja õpinguid võimaldava töökeskkonna. Nõustajad aitavad ka dokumentatsiooni korrastamisel, näiteks võivad vajada ülevaatamist ja uuendamist asutuse põhimäärus, arengukava koos selle juurde kuuluva tegevuskavaga, õppekava, üldtööplaan ja sisehindamise kord ning koostada tuleb eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava. Toetust pakutakse ka küsimustes, kuidas luua ja arendada eestikeelset õpet soodustavat koolikeskkonda, toetada eestikeelset õpet haridusasutuses toimuva huvitegevusega, arendada koostööd kogukonnaga ja taotleda ülemineku perioodil võimalikke toetusi.

Esmajärjekorras nõustatakse sihtrühmi, kellel on ülemineku alguse tähtaeg lähemal või kes on avaldanud soovi hakata üle minema juba 2023. aastal. Eelisjärjekorras tegelevad nõustajad nende haridusasutustega, kellele on järelevalve käigus tehtud ettekirjutusi, mis tuleb kindlaks tähtajaks täita.

Nõustamise tulemusena valmib 2023. aasta lõpuks ülevaade, kui kaugele on Ida-Virumaa ning Tallinna ja Harjumaa haridusasutused ülemineku tegevuskava koostamisel jõudnud. 

Lisaks omavalitsuste ja haridusasutuste juhtide strateegilisele nõustamisele pakutakse metoodilist tuge õpetajatele. Haridus- ja Noorteametis alustavad sel kevadel tööd 15 keelevaldkonna nõustajat.

Lähem info nõustamisteenuse kohta ja nõustajate kontaktid leiab Haridus- ja Noorteameti kodulehelt.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Eesti Lastehoidude Liidu juht Mari Kummer: „Kas Tallinnal on alusharidussektoris raha üle?“

10. juunil teatas Tallinna Linnavalitsus kavatsusest kaotada lasteaedade kohatasu…

3 minutit
1 kommentaar

Õpetajate Lehe uus peatoimetaja on Kristi Helme

Reedel valiti Õpetajate Lehe uueks peatoimetajaks Kristi Helme, kes asub tööle alates 10. augustist.

Praegu töötab Kristi Helme…

2 minutit

Õpetajate hääl kaikus jälle mäe peal

Eesti Haridustöötajate Liit kutsus haridushuvilisi teisipäeval Toompeal toimuvale demonstratsioonile „Õpetajaid kuulates, Eestit hoides“. Mõte oli juhtida poliitikute tähelepanu õpetajate…

13 minutit
1 kommentaar
Õpetajate Leht