Äli Leijen.

Kasulik viide: Kes mõistavad, need õpetavad

Äli Leijen.
2 minutit
149 vaatamist

Kas tuleb tuttav ette: „Kes oskab, see teeb. Kes ei oska, see õpetab“? See kirjandusliku säraga elutarkus kuulub iiri päritolu inglise näitekirjanikule George Bernard Shaw’le. Mõttevälgatus on väga kuulus ja levinud eri sihtrühmade, ka õpetajate seas. 

Kuid millele selline vaade õpetamisest rajaneb? Kui kaua me õpetamisest sellisel viisil mõelnud oleme ning kas Shaw’ väljapakutu sobib ka sisuliselt avama õpetaja teadmiste ja oskuste ulatust? Nendele küsimustele vastab elegantselt Lee Shulman oma kuulsas 1986. aastal avaldatud artiklis. Need, kes saavad aru, mida on tänaseks viidatud enam kui 35 600 korda ja mis kuulub vaieldamatult hariduse baastekstide hulka.

Shulman juhatab meid Antiik-Kreekasse ja tsiteerib Aristotelest: „See, mis eristab teadmistega inimest rumalast inimesest, on tema võime õpetada. Õpetamine on oma teadmiste ja oskuste ülevaim väljendamise vorm.“ Aristotelese arutlus on eri ühiskondlikele kordadele vastu pidanud juba peaaegu 2500 aastat ning on Shaw’ pakutust ülekaalukalt tuumakam.

Nimetused, mida me praeguseni ülikoolikraadidele anname, ja rituaalid, mis nendega kaasnevad, ilmestavad teadmiste ja õpetamise põhimõttelisi seoseid. Kõrgemad kraadid, mida ülikoolis antakse, on magistri- ja doktorikraad. Neil mõistetel on sama taust. Nii magister kui doktor tähendavad sisuliselt õpetajat. Seega on Euroopas juba peaaegu tuhat aastat kestnud ülikooliharidus võimaldanud selle saajat algusest peale ja katkematult nimetada õpetajaks. Shulman osutab, et on viimane aeg Shaw’lt pärinevat väga levinud, kuid sisult täiesti väära kõnekujundit parandada: „Kes oskavad, need teevad. Kes mõistavad, need õpetavad.“

Lee Shulmani teine särav artikkel aastast 1987 avab õpetaja teadmiste olemust veelgi sügavamalt. Need kaks artiklit meenutavad, et õpetaja töö rajaneb mitmekesistele sügavatele teadmistele, mida kiputakse vahel kiirete ja praktiliste lahenduste väljapakkumisel õpetajapuuduse leevendamiseks unustama.

Shulman, L. S. (1986). Those who understand: Knowledge growth in teaching. Educational researcher, 15(2), 4–14.

Shulman, L. (1987). Knowledge and teaching: Foundations of the new reform. Harvard educational review, 57(1), 1–23.

Mõlemad artiklid on internetis vabalt kättesaadavad.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tugisüsteemide tugevdamine on kutsehariduse kestlikkuse võti

Riigikontrolli hiljutine audit kutsehariduses õppivate haridusliku erivajadusega (HEV) noorte toetamisest toob päevavalgele olulise süsteemse kitsaskoha:…

2 minutit

Koolitus ees, õnnetus taga

Olgu see uute tehnoloogiate juurutamine, kogukondade lõimimine, tervislike eluviiside kujundamine või mis iganes ühiskondlike probleemidega tegelemine, lahendust nähakse kooli õppekavade täiendamises…

10 minutit

TI kasutamise paradoks

Kuna ChatGPT-l pole üldist universaalset ja kõigile ühtmoodi nähtavat väljundit, on raske avalikult hinnata, mida ta meie õpilastele pähe hakkab ajama. Kuidas…

6 minutit
Õpetajate Leht