Aarne Ruben.

Õpetaja on maa sool

Aarne Ruben.
2 minutit
286 vaatamist

Koolivõrgu arendamisest oli juttu juba Aleksis Kivi „Seitsmes vennas“. Praostihärra viis seitse venda kättpidi köstri juurde, et nad lugema õpiksid – need on tänapäevases tähenduses koolikatsed. Juhanile anti aabits koju kaasa – järelikult erivajadustega õpilane. Seesama Juhani luuletas värsid aabitsakuke munemisest – järelikult sai ta oma puudest üle ja saadeti kohe kirjandusvõistlustele. Toukola noorsand hakkas a-b-c-raamatu ees tantsima – see kena tants viitab asjaolule, et Jukola vendade kool oli kiusamisvaba ja seal oli ka huvitegevus heal tasemel. Iga muusikaõpetaja heldiks Jukola ja Toukola noorsandide meestetantsu vaadates – järelikult kuulub huvitegevuse hulka ka rahvatantsuring!

Mõtteid õppeedukuse tõstmisest ja huvitegevuse äratamisest on mõlgutanud kindlasti ka iga Lääneranna õpetaja – koolides, mida nüüd muutused tabavad: Lõpe, Koonga, Virtsu, Varbla ja Metsküla. Näeme, et Lääneranna vallas leiavad muudatused üles enamiku koole. Seda on liiga palju. Harilikult hoitakse kokku vähem ja muudatused on kosmeetilised. Seekord otsustati maalida suisa suure pintsliga.

Matteuse evangeeliumis kutsub Jeesus oma jüngreid (õpetajaid) maa soolaks. Ja Siiraku tarkuseraamatus on võrdpilt, et kui maa jaoks on kõige vajalikumad tuli, vesi ja sool, siis inimese jaoks söök, jook ja haridus. Jeesuse ajal oli kombeks inimese jalgade alla soola visata, et ta vaimselt kosuks. Sellepärast tuleb õpetaja töösse suhtuda austusega, jättes ta seda tegema sinna, kus ta on.

Vallal tuleb ehitada teid ja veevärki, soojustada, mõõta maad, anda välja krunte ja valvata korda. Sellepärast on kõrvalseisjal alati hea rääkida, et pidagu ülal ka kooli, kus on üks õpetaja kolme õpilase peale. Aga kui kohalik kogukond on ise aktiivne nagu Virtsus; kui külavanemad mõtlevad kaasa ja avavad ise oma rahakotid, siis on kõik võimalik. Niikuinii on õpetajatöös ka teatud määral entusiasmi, mida korvata ei ole võimalik. Võib-olla tasub siin üldse kaaluda erakoolide ideed?

Minu tädi Lehte Aava oli hinnatud akordioniõpetaja Tallinna Ühisgümnaasiumis, kuid tal on õpilasi Eestis ja kaugemalgi. Kui tädi veel algklassides käis, lubas ta oma armastatud õpetajale õmmelda kuldpüksid, kui ükskord suureks saab. Kuna me kõik oleme oma õpetajatele tänu võlgu, siis võib-olla on nii mõnedki sellised kuldpüksid juba õmmeldud?

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Kas eesti juurtega noored päästavad ülikoolid?

Veel paaril aastal käib rabelemine gümnaasiumikohtade pärast. Põhikooli lõppu on jõudnud need, kelle sünd langeb aastaisse, mil…

2 minutit

Pimedast toast otse töötukassasse?

Toevajadusega noorte osakaal põhikoolilõpetajate hulgas üha kasvab. Abi ja suunamist ei vaja üksnes need, kellele on ametlikult määratud füüsiline…

3 minutit

Võrgustik on võtmetähtsusega

Nendes koolides, kus on ettevalmistava õppega juba ühel või teisel kujul kokku puututud, rõhutatakse nagu ühest suust, et edu võti…

3 minutit
Õpetajate Leht