Kujutage ette olukorda, kus peate endale ise toitu kasvatama või eluks vajalikud asjad oma kätega taaskasutusmaterjalist meisterdama. Kas saaksite hakkama?

Tartumaal asuva Anna Haava nimelise Pala Kooli roheprojektis oli kesksel kohal just selliste praktiliste oskuste omandamine, meeldetuletamine ja lihvimine, seda mõistagi keskkonnasäästlikkuse vaatevinklist. „Tahame, et inimesed teaksid, kust toit tuleb ja kuidas seda ise kasvatada ning valmistada. Täpselt samamoodi on riiete taaskasutusega – oskus nõelaga õmmelda võib tunduda tarbetu täpselt hetkeni, mil väikest õmblus- või parandustööd vaja läheb,“ ütleb kooli loodusõpetuse õpetaja ja projekti vedaja Merje Ottson. 

Projekti eesmärk oli tõsta õpilaste keskkonnateadlikkust ning selles võtmes toimusid ka kõik teoreetilised ja praktilised tegevused. Lapsed said asju ka ise meisterdada, näiteks õppekäigul Räpina paberivabrikusse proovisid õpilased vanast paberist uue tegemist.

Lauamängud, nukud ja pesakastid

Projekti raames toimus terve hulk mitmesuguseid õpitubasid: 5.–6. klassid meisterdasid keskkonnateemalisi lauamänge ja 7.–9. klassid tegid taaskasutatud materjalist nukke. „Meie bioloogiaõpetaja hobi on nukkude valmistamine ja ta jagas lahkesti oma kogemusi ning oskusi. Isegi need, kes nuku meisterdamisele alguses ehk veidi viltu vaatasid, tegid mõne aja pärast kenasti kaasa ja pusisid tööga lõpuni,“ sõnab Ottson. 

Mida hakata peale nuku meisterdamise oskusega? „Vahel on vaja teha sõbrale kingitus väikese rahakuluga. Tekstiile taaskasutades saad loovuse tööle panna ning oma kätega kingituse valmis teha. Selles õpitoas sai taas kinnitust, et justkui eimillestki on võimalik oma käte ja oskustega midagi luua,“ lisab Ottson.

Õpitubades valmis ka terve hulk pesakaste, kõik kenasti mõõdus ja eri linnuliikidele sobilikud. Pesakastide meisterdamine oli just poiste lemmiktegevus, sest nad said harjutada tööriistade ja puidumaterjaliga töötamist.

Tublid prügisorteerijad

Kui juba keskkonnateadlikkuse tõstmisest juttu, siis ei saa kuidagi mööda vaadata jäätmetest ja prügist. Palal vaadati üle koolis ühe päeva jooksul tekkinud prügi ja analüüsiti selle sorteerimist. „Hindasime prügi ka selle pilguga, et mida saaks taaskasutada ja kuidas prügi hulka vähendada. Saime teada, et oleme jäätmete sorteerimises täitsa tublid, kuid paberi taaskasutuses ja paberikasutuse vähendamises on veel arenguruumi,“ sõnab Ottson. 

Pala koolil on ka iluaed ja on koguni kohustuslik suvel seal töötada. Koole, kus nii toimitakse, ei ole Eestis enam väga palju, kuid Ottsoni sõnul on selline lähenemine kasulik. „Nii õpivad lapsed väikesest peale aias tegutsema ja saavad teada, kuidas üht või teist aedvilja kasvatada. Meie kasvatasime seemnetest taimi ja katsetasime ka poes pottidega müüdavate maitsetaimede kasvatamist. Aiandus meeldis algklassilastele väga,“ räägib Ottson. 

„Samuti annab aiatöö aimu, et tulemuse saavutamiseks tuleb teha ka ebameeldivamaid töid, näiteks rohida. Ka mina ei armastanud nooremana peenraid rohida, kuid praegu olen selle oskuse eest väga tänulik, sest oskan endale toitu kasvatada.“ 

Lihtsad asjad säästavad keskkonda

Ottsoni sõnul koosnes kooli roheprojekt teadlikult lihtsatest igapäevastest tegevustest. „Õpetasime, kuidas elada keskkonnasäästlikult, eluks vajalike praktiliste oskuste omandamine oli sealjuures väga meeldiv kõrvalteema. Samuti näitasime õpilastele, et keskkonnasäästlik tegutsemine ei ole kallis. Ma usun, et meie kooli lapsed on hakanud tänu projektile keskkonnateemadele rohkem mõtlema ja oskavad edaspidi vastutustundlikumalt käituda,“ kiidab Ottson õpilaste huvi ja entusiasmi. 

---

• KIK-is on avatud õpilaste rohetehnoloogia teadlikkuse suurendamise toetus haridusasutustele. Taotluste esitamise tähtaeg on 21. juunil kell 17. Lisainfo KIK-i kodulehel www.kik.ee. 
• Toetuse summa ühe projekti kohta on 3000 – 15 000 eurot. Toetusraha tuleb heitmekaubanduse süsteemist ning toetuse on töötanud välja Keskkonnaministeerium koos KIK-iga.