Tudengite koostöös valminud õppematerjal annab ülevaate digivahendite mõjust ning sellega kaasnevatest ohtudest ja aitab sihtgrupil kujundada sobilikku käitumist digivahendite suhtes. Materjali saavad kasutada lasteaia- ja kooliõpetajad ning lastevanemad.
Digivahendite ebatervislikku kasutamist märkame ühiskonnas üha enam ja probleemi tuleb sekkuda. Lasteaiaõpetajad näevad oma töös iga päev, kuidas digivahendid mõjutavad laste käitumist. Nende mängudes on rohkem sõjakust ja nutiseadmetes nähtud tegelased tungivad sinna üha enam.
Traditsioonilised kodu-, poe- ja lauamängud ei paku lastele enam nii palju huvi. Kooliõpetajad näevad, et klassides on üha enam õpilasi, kellel on raske keskenduda, tahtejõudu kasutada ja end digivabadeks ülesanneteks kokku võtta.
Inimestel on endiselt kiviajast pärit ürgne aju ning digimaailmas end reguleerida on raske. Vastuolu meie soovitu ja tegelikkuse vahel torkab valusalt silma. Digivahendite sundkasutamist on märgata nii noorte kui täiskasvanute seas – seda kinnitavad teadusuuringud. TLÜ haridusinnovatsiooni keskuse 2020. ja 2022. aasta uuringute andmetel veedavad Eesti teismelised digivahendites oluliselt rohkem aega, kui see neile tervislik on.
Tervisliku ja ebatervisliku digivahendite kasutamise määr on eri vanuserühmades erinev ja õpetajad, lastevanemad ja lapsed vajavad oma käitumise reguleerimiseks teadmisi. Soovime, et teadmised digivahendite tervislikust kasutamisest jõuaks kõikidesse Eesti koolidesse ja peredesse. Digivahendite tervisliku kasutamise juhised on Tervise Arengu Instituudi lehel Digimaailm https://tarkvanem.ee/digimaailm/. Selged suunised digivahendite kasutamiseks eri vanuses lastele on andnud Ameerika Laste ja Teismeliste Psühhiaatria Akadeemia (2020) ja Austraalia valitsus (2021).
Eestis oli uusi ja põnevaid õppematerjale digivahendite liigkasutamise ennetamiseks vaja, kuna oli suur nappus metoodilistest materjalidest, mis aitaksid koostöös peredega kujundada laste teadmisi ja oskusi kasutada digivahendeid tervislikul määral.
Tudengid valutavad südant laste ja noorete digikäitumise pärast
TLÜ ELU projekt tõi kokku 24 tudengit 13 erialalt, kes soovisid anda oma panuse digivahendite liigtarvitamise ennetamiseks. Projekti eesmärk oli luua õppematerjalid lasteaiale ja koolile, et kujundada lastes tervislikke digivahendite kasutamise hoiakuid ja harjumusi. Pidasime oluliseks, et õppematerjalid suunavad kaasama õppegruppi ja ka perekonda.
Õppematerjali loomisel peeti silmas, et loodavad vahendid on eakohased ja kõnetavad lapsi ning lõimivad eri valdkondi. Lasteaiale mõeldud õppematerjal on kooskõlas lasteaia riikliku õppekava valdkondadega: „Mina ja keskkond“, keel ja kõne, matemaatika, kunst, liikumine. Samuti lähtuvad I ja II kooliastme jaoks loodud materjalid PGS-i üldpädevustest: kultuuri- ja väärtuspädevus; enesemääratluspädevus; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus; sotsiaalne ja kodanikupädevus, suhtlemispädevus ja ettevõtlikkuspädevus.
Interdistsiplinaarses projektis osalesid eri erialade tudengid (alusharidus, klassiõpetajad, eripedagoogika, psühholoogia, lastekaitse, sotsiaaltöö, hariduse juhtimine jt). Tudengite koostöö tulemusena valmisid õppematerjalid, milles rakendati mitme valdkonna üliõpilaste teadmisi laste arengupsühholoogiast, pedagoogikast, nõustamisest ja koostööst peredega.
Projekti tulemusena valminud materjal annab ülevaate digivahendite mõjust ning sellega kaasnevatest ohtudest ja aitab sihtgrupil kujundada sobilikku käitumist digivahendite suhtes. Projekti tulemusel valminud materjali saavad kasutada lasteaia- ja kooliõpetajad ning lastevanemad.
Valmisid lapsi köitvad õppemängud ja õppematerjalid
Õppematerjalid on kõikidele vabalt kasutamiseks ja leitavad ELU veebist. Soovitame töölehed välja printida ja õppemängud võimalusel lamineerida. Järgnevalt tutvustame, millised õppevahendid neljas projekti töörühmas valmisid, kellele need on mõeldud ja millised on oodatavad õpiväljundid.
Lasteaia töörühm lõi lauamängu „Digitervis“. See lihtsate reeglitega hariv lauamäng on mõeldud 5-aastastele ja vanematele lastele. Mäng on loodud õppevahendina, kus laps omandab uusi ning kinnistab olemasolevaid teadmisi digivahendite kasutamisest. Mängu kaudu õpib laps, kuidas digivahendite liigkasutamine mõjutab meie tervist.
Mäng on mõeldud mängimiseks koos täiskasvanuga lasteaias ja kodus. Täiskasvanu selgitab kaartidel olevaid küsimusi ja arutleb lapsega nende üle. Mäng arendab loendamis- ja lugemisoskust, rikastab sõnavara, selgitab digivahendite liigkasutamisega seotud terviseriske ning toetab mängulise õppe läbiviimist. Õpetajad ja lastevanemad saavad aidata lastel digiaega vähendada ja kasulikke tegevusi leida, mis toetavad laste füüsilist aktiivsust ja sotsiaalset arengut. Lauamängu mängimine on täiskasvanu ja lapse ühine kvaliteetaeg.
Loodud materjali kuuluvad: mängualus, tegevuskaardid, arutelukaardid „Kas tead, et?“ ja mängujuhendile on lisatud küsimusi selgitavad kommentaarid.
Kooli töögrupp lõi lauamängu „DigiELU“. Grupi eesmärgiks sai luua I–II kooliastmele sobilik materjal. Grupp lõi õpetajale tunnikavad, kuidas luua tundides koos õpilastega lauamängu. Projektis planeeritud tegevusteks kulub hinnanguliselt kolm ainetundi, millest esimeses tehakse sissejuhatus teemasse, teises valmistavad õpilased lauamänguning kolmandas tunnis mängitakse seda.
Tundide eesmärk on kaasata õpilasi mõtlema ja arutlema digivahendite liigtarvitamise teemal. Tegevuste läbiviimise tulemusena arendavad õpilased üldpädevusi.
Meie materjalidest ja töövihikust leiate lisaks tunnikavadele digivahendite ennetuse teemalise esitluse; lauamängu mängimiseks vajalikud juhised ja elemendid ning ideed õppeainete lõimimiseks. Lauamängu küsimused ja mängujuhis on saadaval ka venekeelsena. Venekeelse õppematerjali leiab käesoleva töövihiku lõpust.
Õpetajate töögrupp lõi tunnikava ja nendega seotud töölehed ja slaidid. Tunnikava teema on „Digivahendite liigkasutamise ennetamine“ ning see on mõeldud inimeseõpetuse ja/või klassijuhataja tunnis kasutamiseks (I–II kooliastmes). Materjale jagub kaheks akadeemiliseks tunniks. Tunni eesmärk on tõsta õpilaste teadlikkust digivahendite liigkasutamise kahjulikkusest, soodustada õpilaste teadlikku nutivahendite kasutust ning innustada lapsi leidma tegevust väljaspool nutiseadmeid.
Tund sisaldab rohkelt arutelu ning innustab lapsi iseseisvalt mõtlema. Lastel on võimalus osaleda rühmatöödes, täita töölehti ja lasta oma loovusel lennata. Samuti saavad nad teada, miks on nii lihtne digivahendisse “kinni” jääda, mis on liigse nutikasutuse tagajärjed ning kuidas saab nutiseadmeid tervislikult kasutada. Tegevused on väga mitmekesised ning lastele lõbusad ja kaasahaaravad.
Materjalid on kättesaadavad nii eesti, vene kui ka inglise keeles.
Lapsevanemate töörühm lõi digivaba pusle. Lastele ja lastevanematele suunatud digivaba pusle on mõeldud ühiseks täitmiseks ja kasutamiseks ning aitab luua ja kujundada ühiseid pereväärtusi.
Digivaba pusle koosneb üheksast pusletükist, mis kõik tähistavad väärtusi (uni, õppimine, pere kokkulepped, digivaba bingo, digikontroll, preemia) ja juhendmaterjale.
Kasutusala saab laiendada peredest haridusasutusteni. Efektiivse tulemuse saavutamiseks peaks õppevahendit täitma ja kasutama kõigi asjaosaliste ühistööna. Näiteks saab klassijuhataja tutvustada sellist vahendit lastevanematele arenguvestlustel või klassikoosolekutel.
Õpiväljund: kasutajad saavad teadmisi, mida teha nutiseadmetes aja veetmise asemel. Samuti sisaldab õppematerjal teaduslikult tõestatud soovitusi parema unehügieeni loomiseks ja produktiivsemaks õppimiseks. Lisaks aitab õppevahendi kasutamine tugevdada perekondlikke sidemeid ühistele väärtustele toetudes.
Sihtrühm on õppematerjale katsetanud
Tudengid katsetasid õppevahendeid ja mänge oma õpilastega ja lastega ning samuti kaasati häid kolleege. Prooviuuringu käigus sai konstruktiivset tagasisidet, samuti selgus, et õppevahendid on üldiselt töökõlbulikud ja meeldivad lastele.
Lauamäng „Digitervis” oli katsetamiseks lasteaias neljas 5–7-aastaste rühmas. Lasteaiaõpetajatelt saadud tagasiside oli hea ja lastele mäng väga meeldis.
Lasteaiaõpetaja: „Kõik tahavad mängu mängida. Lapsed arutlesid üsna häälekalt, mis nemad on kogenud ja mis on õige või mis mitte. Mäng on põnev ja lapsi kaasahaarav.“
Digivaba pusle sai 13-aastaselt lapselt ja tema perelt järgmise tagasiside: „Nii äge, emmele ka meeldis koos minuga seda kasutada, eriti bingo ja preemia. Ta ütles, et see on ka hea kingiidee.“
15-aastase tagasiside: „Kindlasti peab ära kiletama, muidu läheb raisku!“
„DigiELU“ tunnikavasid kiitsid nii Sindi Gümnaasiumi kui Kindluse Kooli õpetajad. Õpilaste tagasiside on olnud väga positiivne ning mänge kasutavad Sindi Gümnaasiumi õpilased iga päev.
Lugege lisaks:
Australian Government. Australian Institute of Family Studies. (2021). Too much time on screens? Screen time effects and guidelines for children and young people. https://aifs.gov.au/resources/short-articles/too-much-time-screens
Seema, R., Heidmets, M., Konstabel, K., & Varik-Maasik, E. (2022). Teismeliste digisõltuvus, mida see tähendab. 2020 uuringu põhjal. https://www.tlu.ee/sites/default/files/HIK/hariduskonverents/Haridusteaduste%20konverents%202022.pdf
Tervise Arengu Instituut. https://tarkvanem.ee/digimaailm/
The American Academy of Child and Adolescent Psychiatry (2020). Screen Time and Children. https://www.aacap.org/AACAP/Families_and_Youth/Facts_for_Families/FFF-Guide/Children-And-Watching-TV-054.aspx
Lisa kommentaar