Töökorraldus on lasteaiaõpetajate seas sage jututeema. Ikka ja jälle võib kuulda, et mõnda lasteaeda ootab ees üleminek teistmoodi töömudelile, palju arutletakse ka õpetajate tööpäeva pikkuse üle. 6. juunil Kiili lasteaias Harjumaa omavalitsuste ja lasteaedade esindajatele toimunud seminar „Tööaja ja töökorralduse võimalused lasteaias“ oligi pühendatud kõigile neile teemadele: tutvustati töökorralduse eri mooduseid ja parimaid kogemusi selles vallas, räägiti seadustest. Osalejaid oli sadakond, Harjumaa omavalitsustest ei olnud esindatud vaid Kuusalu vald.

Seminari kokkukutsumise ajendiks sai Harjumaa omavalitsuste liidu soov hakata ühtlustama maakonna lasteaedade töökorraldust. Liit ühendab Harjumaa 16 omavalitsust, millest suurim on 460 000 elanikuga Tallinn ja väikseim Loksa linn, kus on 2500 kodanikku. 

Harjumaa omavalitsuste liidu tegevjuht Andre Sepp kinnitas oma sõnavõtus, et tööjõu värbamine ja töökorraldus on õpetajate töötasu kõrval üks olulisemaid teemasid ning selles võiks maakond olla ühtlasem. 

„Kui näiteks Viimsi vallas on enamik lasteaedu läinud üle ühe õpetaja ja kahe õpetajat abistava töötaja ehk 1+2-süsteemile, siis on ka omavalitsusi, kus kõik lasteaiad töötavad kahe õpetaja ja õpetaja abi ehk 2+1-süsteemis. Lisaks on valdu, kus on kasutusel mõlemad variandid. Olemegi Harjumaa omavalitsuste liidus keskendunud ühisosa leidmisele. Me ei saa küll kohustada lasteaedu oma töökorraldust muutma, aga püüdleme ühtse käitumisjoone kujundamise poole. Esmane eesmärk on hakata Harjumaal lähtuma 7-tunnisest tööpäevast, et õpetajate päevad ei oleks liiga pikad.“ 

Summeeritud tööaeg ei ole keelatud

Seminari kutsus kokku Kiili lasteaia direktor Eda-Mai Tammiste, kes pidas ka avaettekande. 

Ta rääkis, et Kiili lasteaia 20 rühmast 19 töötavad kahe õpetaja süsteemis ning ühes erivajadusega laste rühmas on üks õpetaja ja kaks assistenti. Lisaks on kolmes rühmas kasutusel 2+2-variant, kus lisaks kahele õpetajale ja õpetaja abile on ametis tugiisik, kes ka nendel päevadel, kui tuge vajavad lapsed puuduvad, on rühmas suureks toeks või asendab puuduvaid töötajaid.

Eeskätt tulebki tema sõnul mis tahes töökorralduse puhul lähtuda lapsest. „Meie asutuses on suured rühmad ning pea igas rühmas on erituge vajavaid ja käitumisprobleemidega lapsi. Kuna iga päev on kohal 18–20 last, on oluline, et nendega tegeleks rohkem täiskasvanuid.“

Sügisel avatakse Kiili lasteaias veel seitse rühma ja praegu otsitaksegi uude majja inimesi. „Toimunud töövestluste põhjal võin öelda, et suurem osa õpetajatest soovib töötada kahe õpetaja süsteemis ning eelistab summeeritud tööaega, mis annab võimaluse kasutada eri pikkusega päevi,“ selgitas Eda-Mai Tammiste. „Kuna osa õpetajaid käib tööl kaugelt ning bussiliiklus on hõre, on neil mugavam pikki päevi teha. Küsisime selle kohta ka tööinspektsiooni arvamust ning saime vastuseks, et summeeritud tööaeg ja pikad päevad ei ole keelatud, kui on tagatud õppetöö kvaliteet, laste turvalisus, nõutav täiskasvanute arv laste kohta rühmas ning töötajatele võimaldatakse piisavalt puhkeaega.“ 

Täistööaeg seitse tundi päevas

Seminaril osales ka haridus- ja teadusministeeriumi õigusnõunik Kristel Möller, kes tutvustas õigusakte, millest töökorralduses tuleb lähtuda. Need on haridustöötajate tööaja määrus, töölepinguseadus, tööohutuse ja töötervishoiu seadus, Euroopa kohtu 2023. aasta lahend töö- ja puhkeaja nõuete kohta, koolieelse lasteasutuse seadus ja riiklik õppekava ning tervisekaitsenõuded.

Kuna õpetaja töö on pingeline, kehtib 2013. aastast lasteaiaõpetajale lühendatud täistööaeg seitse tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Õigusaktid lasteaiaõpetaja tööaja summeerimist ei keela. Summeeritaval perioodil võivad tööpäevad olla eri pikkusega, teisisõnu seitsmest tunnist pikemad või lühemad. Selles, kuidas tööaega arvestatakse, lepivad töötaja ja tööandja enne tööleasumist omavahel kokku ning see peab kajastuma ka töölepingus. Töö korraldamisel tuleb lähtuda koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud laste ja töötajate suhtarvust, et tagada laste turvalisus ja heaolu, aga ka õigus tervislikule keskkonnale ja toetavale õpetajale. Samuti on oluline järgida nõutud puhkeaega, töötajale tuleb tagada iganädalane ja lisaks sellele igapäevane puhkeaeg. Tööandja peab võimaldama töötajatele puhkepause ka tööajal ning optimeerima töökoormust.

Kristel Mölleri sõnul tuleb meeles pidada, et õpetaja tasustamise ja tööaja arvestamise alus on ametikoht. Õpetaja töö jaguneb vahetuks õppe-kasvatustööks ja muude ülesannete täitmiseks ning peab sisaldama kõiki tema ametikohaga seotud tööülesandeid. Muude ülesannete täitmine peab mahtuma õpetaja täistööaja sisse. Oluline on hinnata töökeskkonna riskianalüüsis kõiki riske, mis on seotud õpetajate pikkade päevadega.

Paindlikkus vs. jäigad raamid

Eda-Mai Tammiste sõnul ei ole lasteaedadesse pädevat personali lihtne leida, mistõttu on tähtis olemasolevaid inimesi hoida. „Minu seisukoht on, et igal lasteaial ja õpetajal peaks olema õigus otsustada, millises süsteemis soovitakse töötada, olenevalt rühmameeskonna valmidusest ja võimekusest. Kui muudes valdkondades pakutakse töötajatele paindlikke tingimusi, näiteks luuakse võimalused kaugtööd teha, siis lasteaias seda teha ei saa. Küsimus ongi, kas õpetaja liigne raamidesse surumine toob kaasa soovitud eesmärgi. Kuidas tagada õpetajate ja rühmameeskonna autonoomia ning hoida personali ja laste vaimset tervist ja rahulolu?“

Ideaalset töökorralduse süsteemi, mis kõigile sobib, tema hinnangul polegi. „Inimesed on erinevad, samuti nende töövõime. On olulised tingimused, mis peavad ükskõik millises süsteemis olema täidetud. Esmatähtis on usaldus ja koostöö, milleta ei toimi ükski süsteem. Samamoodi töötajate kvalifikatsioon, ühiselt sõlmitud kokkulepped ning personali pühendumus ja vastutus. Ma ei väsi kordamast, et lasteaiaõpetaja teeb maailma kõige vastutusrikkamat tööd, sest lasteaias luuakse vundament kogu eluks. Leian, et õpetaja töös peab säilima paindlikkus ja töökorralduses valikuvõimalus,“ rõhutas Eda-Mai Tammiste. 

2+1- või 1+2-süsteem?

Palju oli seminaril juttu 2+1- ja 1+2-töökorralduse erinevustest ning plussidest ja miinustest. 2+1 süsteemi tugevustena toodi välja jagatud vastutus, eeskätt see, et terve päeva tegeleb lastega pedagoogilise haridusega inimene, õpetajad saavad tegevuse planeerimisel ja läbiviimisel koostööd teha, üks õpetaja täiendab teist ja kujuneb välja tööjaotus. Kohustuste ja vastutuse jagamine säästab õpetajat ja läbipõlemise oht on väiksem. Kui üks õpetaja haigestub või on koolitusel, asendab teda teine ning rühmas jätkub õppe-kasvatustöö samas kvaliteedis. 

Igas rühmas on lapsi, kes vajavad rohkem tuge ja suunamist, ning kahe spetsialisti koostöös saavutatud tulemus on lapsele parim. Lapse arengu dokumenteerimist ja arenguvestlusi vanematega viivad läbi mõlemad õpetajad ning väljasõitudel ja ühisüritustel osaleb kogu rühma meeskond.Õpetaja saab jälgida ka laste vabamängu, mis annab ülevaate lapse sotsiaalsetest oskustest. Lapsevanem kohtub õpetajaga nii hommikul kui ka õhtul ning saab lapse kohta infot. Vanemad peavad väga oluliseks igapäevast vahetut suhtlust õpetajaga ning eelistavad saada tagasisidet lapse kohta just rühmaõpetajatelt. Rahuloluküsitluste põhjal on vanemate jaoks oluline, et lapsega tegelevad rühmas kaks kvalifitseeritud spetsialisti, ning leitakse, et õppe-kasvatustöö kvaliteet on sel juhul kõrgem.

1+2-süsteemi puhul on rühmas üks pedagoogilise haridusega õpetaja, kes käib iga päev seitse tundi tööl ning kelle peal on õppetöö korraldamise ja rühmameeskonna juhtimise kogu vastutus. Selle töökorralduse hea külg on, et õpetajal on parem ülevaade lastega tehtust ja sellest, kui kaugele on jõutud. Kuna õpetajale on abiks kaks assistenti, on aktiivse õppetegevuse ajal rühmas kolm inimest. See võimaldab väikestes gruppides vastavalt laste huvidele ja vajadustele tegevusi läbi viia ning lihtsam on korraldada väljasõite ja õppekäike. 

Miinusteks on, et pedagoogilise haridusega õpetaja töötab lastega loetud tunnid päevast, õppetegevused toimuvad vaid ennelõunasel ajal ning kui õpetaja on haige või koolitusel, viivadki õppetegevusi läbi assistendid, kellel pole enamasti pedagoogilist kvalifikatsiooni. Õpetaja peab lisaks lastega tegelemisele suunama ka assistentide tööd. Kuna assistentide töötasu ei ole sageli vastavuses nende tööülesannete rohkuse ja keerukusega, on neid keeruline leida ja nad kipuvad tihti vahetuma. Seminaril kõlas arvamus, et ühe õpetaja süsteem toimib paremini võimeka noore õpetaja puhul. 

Rohkem kattuvat tööaega

Palju räägiti seminaril sellest, kuidas tagada seadusega nõutav inimeste arv rühmas. Tabasalu Tibutare lasteaia direktor Reeli Simanson, kes ühtlasi kuulub Eesti alushariduse juhtide ühenduse juhatusse, tõdes, et õpetajate kattuv tööaeg lõuna ajal ei anna lastele midagi juurde ning hommikusel ajal, mil toimuvad muusika, liikumise, kunsti ja robootikategevused ning majas on palju õpetajaid ja spetsialiste, kattuvusega probleemi polegi. 

Probleem tekib õhtusel ajal vahemikus kl 16.30–17.30, kui õpetaja abi tööpäev saab läbi, aga kohal on veel üsna palju lapsi. Kattuvat tööaega on aidanud juurde saada valverühmade avamine, samuti see, et ühel päeval nädalas tuleb üks õpetaja tööle kl 7.30 ja teine kell 8.30, et aktiivsel õppeperioodil kl 8.30–13 koos olla. 

Õpetajad valivad selle päeva laste huvidest lähtuvalt: näiteks kui on vaja minna õppekäigule, teha arenguanalüüsi, õpetada eesti keelt, teha tööd vanematega jne. Õpetaja abi tuleb ühel päeval nädalas tööle kell 11 ning on selle arvelt teistel päevadel majas pool tundi kauem, kuni kella viieni. Tänu sellele on õhtusel ajal laste ja täiskasvanute suhtarv paremini paigas. Reeli Simanson kinnitas, et kui lasta töötajatel ise valida, suurendab see motivatsiooni ja paneb rohkem vastutust võtma.

Võsu kooli juurde kuulub viis lasteaiarühma, kus on mindud üle neljapäevasele töönädalale. Õppejuht Angela Sihver rääkis, et selline otsus sündis vajadusest väärtustada töötajate isiklikku aega. „Meie töötajatest 99% käib tööl kaugemalt. Ligi 70% neist sõidab päevas maha 50 km, üks õpetaja koguni 120 km. Lisaks asuvad meie viis rühma neljas eri kohas: kolm Võsul, üks Vihulas ja üks Palmses. Üks vaba päev nädalas ongi selleks, et oma töötajaid motiveerida. Lisaks võimaldab 35 töötunni jagamine mitte viiele, vaid neljale päevale nädalas rohkem kattuvat tööaega.“

Angela Sihver lisas, et kuigi nende lasteaias pooldatakse 2+1-töökorraldust, töötab selles süsteemis personali puudumise tõttu praegu ainult üks rühm, ülejäänud neljas rühmas on ametis õpetaja, assistent ja õpetaja abi. Siiski ei ole kaotatud lootust õpetajaid juurde leida. 

Ühe õpetaja süsteemi kogemus

Ühe õpetaja ja kahe assistendi süsteemi heast toimimisest rääkis Kohila Sipsiku lasteaia direktor Kristina Mägi. Ta ütles, et on olnud lasteaia juht 2006. aastast ning kogenud kõiki töökorralduse variante: kahe õpetaja süsteemi, kus õpetajad käsid alguses tööl üle päeva ja hiljem kattuva tööajaga, ning nüüd ühe õpetaja süsteemi.

Uuele töökorraldusele mindi tema sõnul üle omavalitsuse algatusel, põhjuseks ühelt poolt raha kokkuhoid, teisalt lapse arengu parem toetamine. Alustati kattuva tööaja sisseseadmisest ning mindi järk-järgult ühe õpetaja süsteemile üle. 

„Muudatuse tegemise peamine argument oli, et neljal päeval nädalas kl 9–14.30 on korraga tööl kolm täiskasvanut. Et rühma meeskond saaks rohkem lastele pühenduda, käib lasteaias koristaja ning oleme põhjalikult läbi mõelnud ja optimeerinud dokumentatsiooni mahu. Meil pole nädala- ja kuuplaane ega tegevuskavu, kõigis rühmades on projektõpe, mis eeldab vaid projektiplaanide täitmist,“ rääkis Kristina Mägi.

Kogu protsess toimus tema sõnul loomulikult ja sujuvalt. „Vaid kolme õpetaja puhul oli näha, et nad ei kanna juhtõpetaja rolli välja. Teistega üleminekul probleeme ei tekkinud. Kindlasti aitas kaasa see, et me ei teinud seda muudatust jõuga ega ühekorraga. Alustasime 2015 ja 2019. aastast töötavad kõik rühmad 1+2-süsteemi järgi. Juhtkond on teinud meeletut tööd, et kõigi töötajate teadlikkust tõsta, aga sellist muudatust saabki teha ainult kaasavalt ja meeskonnatööna.“ 

Ebakõlade tekkimine on tema sõnul mõistetav, sest muudatuste teooria järgi tekitavad muudatused juba eos vastuseisu, isegi kui inimene, keda see puudutab, sellest võidab. „Oluline on viis, kuidas üleminekut korraldada: inimesi tuleb kaasata, neile piisavalt aega anda, asjad läbi rääkida ja põhjendada,“ rõhutas Kristina Mägi. „Ei saa öelda, et üks süsteem on parem kui teine. Kõige tähtsam on inimeste koostöö. Juhina pean õpetaja juhtimispädevust väga oluliseks, pole vahet, millises süsteemis keegi töötab.“ 

Oma lasteaias töötavaid assistente hindab direktor kõrgelt. „Nende seas on eri elukutsete esindajaid ning imeline on see, kuidas nad lastesse suhtuvad. Enamikul neist on lapsehoidja kutse, üksikutel ka kõrgharidus, kusjuures nad arendavad end kogu aeg. Arvan, et haridus ei ole lastega töötamisel ainus mõõdupuu. Kuna igaühe panus on oluline, on igal meeskonna liikmel kujunenud oma vastutusala sõltuvalt tema tugevustest ja huvidest. Praeguseks on kõik harjunud, et aktiivsel ajal on rühmas kolm inimest. Julgen 100% väita, et muidu ei saaks me nii hästi lapse arengut toetada, projektõpet teha ega lapsest lähtuvat tegevuskultuuri luua ja hoida.“

Kuulakem ja usaldagem praktikuid

Eesti haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri rõhutas ametiühingujuhina, et laste huvide kõrval ei tohi ära unustada õpetajate huve. „Kui õpetajad on rahulolematud, ei ole meil varsti enam kvalifitseeritud töötajaid, ja siis on rahulolematud ka lapsed.“

Eestis on umbes 8000 lasteaiaõpetajat ning kvalifikatsioonile mittevastavate õpetajate arv on kasvanud. Pädevaid õpetajaid on puudu mitte ainult koolis, vaid ka lasteaias.

Reemo Voltri sõnul kiputakse unustama, et lasteaiaõpetaja töö ei piirdu ainult vahetu tööga lastega. „Selle vastu tihtipeale eksitakse. Kui õpetaja on 35 tundi nädalas lastega ja me tahame, et ta tuleks veel koosolekule või mõnda üritust ja pidu läbi viima, mille eest ta eraldi tasu ei saa, on see õpetaja kohusetunde ärakasutamine. Õpetaja 35-tunnise tööaja sees peab olema vähemalt viis tundi üldtööaega. Mis puutub 2+1- või 1+2-mudelisse, tuleks lähtuda sellest, kas meeskonnas on olemas see üks inimene, kes tahab olla liidri rollis. See otsus peab tulema meeskonna seest, mitte et keegi väljastpoolt teeb nui neljaks selle muudatuse ära. Mina soovitan siin kuulata ja usaldadapraktikuid.“

Kõige olulisem on, et ühe õpetaja süsteemile üleminekut ei algatataks eesmärgiga raha kokku hoida, rõhutas ta. „Sellega minnakse hariduse kvaliteedi kallale. Assistendi töökohustused võrreldes õpetaja abi omadega on kasvanud, aga üritades talle võimalikult vähe palka maksta, me neid inimesi lasteaeda ei leia. Uuringud viitavad, et Eesti hariduse eduloo üks põhjus on meie lasteaedades töötavad kõrgharidusega spetsialistid. Ei ole õige minna mõningase rahavõidu nimel üle töökorraldusele, mille puhul hariduse kvaliteet kannatab.“

Õpetaja roll on palju muutunud

Lasteaednike liidu esimees Evelin Sarapuu tõi esile, et lapse huvidest lähtumine kipub tihti olema loosung, mida kasutatakse mõtlemata, mis lapse huvid tegelikult on ja mida lasteaiaõpetaja töö endas päriselt kätkeb. 

„Õpikäsitus ning lapse ja õpetaja roll õppeprotsessis on aastate taguse ajaga võrreldes tohutult muutunud. Praegu on lasteaiaõpetaja ees väljakutseid tunduvalt rohkem kui 10, 20 või 50 aastat tagasi. Õpetaja roll ei ole enam pelgalt lapsed ära hoida või neile informatsiooni jagada, vaid palju laiem. Kõige üldisemalt öeldes on see igale lapsele oma õpitee loomine. Uuringud näitavad, et lapse edukus koolis ja kogu hilisemas elus sõltub sellest, kuidas on tema arengusse panustatud lasteaias. Mida varem lapse toevajadust või andekust märgatakse, seda paremini tal elus läheb.“

Evelin Sarapuu sõnul on lapse algatusvõime, ettevõtlikkuse, loovuse arendamine praeguse alushariduse suur väljakutse, mis on ka uude õppekavasse sisse kirjutatud. Et iga lapse potentsiaali maksimaalselt toetada, on ainuvõimalik individuaalne lähenemine ja töö väikestes gruppides. „Kuna me töötame kaasava hariduse põhimõtete järgi, on vaja, et õpetaja märkaks lapse toevajadust ja suudaks teha koostööd vanemaga. Seda saab teha üksnes siis, kui meil on lasteaedades tööl kvalifitseeritud personal. Assistentidel on enamasti hoidja kutse, kuid nende koolitusest kõigest 10% moodustab pedagoogiline ettevalmistus. See tähendab, et lasteaed peab hakkama ise töötajaid koolitama, mis on suur ja ajamahukas tegevus. Hariduse kvaliteet on kindlasti parem, kui rühmas on kaks kõrgharidusega õpetajat. Ka Euroopa alushariduse kvaliteedi raamistik toob ära, et kvaliteetse alushariduse tagab pedagoogide erialane ettevalmistus. 

Alati ei pea õppima oma vigadest. Soomes on praegu meeletu lasteaiaõpetajate põud, sest majandussurutise ajal mindi seal üle 1+2-süsteemile. Kuna nähakse õppe kvaliteedi langust, on tekkinud vajadus kahe õpetaja süsteemi taastamise järele. Praegu ei ole enam võimalik seda teha, sest personal on ümber kvalifitseerunud ja uusi õpetajaid peale ei tule.

Leian, et peame hoidma seda head, mis meil on. Omavalitsused, lasteaiad, rühmad, õpetajad on erinevad. Kuna ühte kõigile sobivat lahendust ei ole, kutsun kõiki üles paindlikkusele.“

---

KÜSIMUS JA VASTUS

Seminaril jäi kõlama, et kaks kõrgharidusega õpetajat rühmas on parem kui üks õpetaja ja kaks keskharidusega assistenti. Saue abivallavanem Andres Kaarmann, kas jagate seda seisukohta?

Ei jaga. Mina arvan, et rühma toimimine sõltub eelkõige inimestest. Ka kahe õpetajaga rühmas enamasti üks õpetaja domineerib. Keegi peab olema protsessi juht. Aga mõistan inimesi, kellele meeldib jagatud vastutus.

Seminaril läkski minu meelest fookus natuke paigast ära. Keskenduti vaidlusele, kumb on parem, kas 2+1- või 1+2-süsteem. Saue vallas rakendatakse ka 1+1+1-süsteemi, aga rõhutan, et see ei ole praegu põhiküsimus. Põhiteema, mida me teiste omavalitsuste kolleegidega arutame, on see, et õpetajad ei teeks 11–12 tunni pikkuseid tööpäevi ja ei põleks läbi. Hoopis see on probleem. Kui ministri määrusega on lasteaiaõpetaja tööaega lühendatud seitsmele tunnile päevas, on selleks ju põhjus. Tähtis on, et õpetaja suudaks tööl olles maksimaalselt lastele keskenduda, sest tema töö on vastutusrikas. Lasteaias peavad esikohal olema lapse huvid, seepärast ongi mitmed omavalitsused juba lühematele tööpäevadele üle läinud. Saue valla kõige suurem lasteaed Midrimaa hakkas kattuvale tööajale üle minema viis aastat tagasi. Nüüd on enamik rühmi paar aastat nii töötanud ja direktori sõnul ei taheta pikkadest päevadest enam eriti kuuldagi. 

Panime Harjumaa omavalitsustega pead kokku, et võimalikult sarnaseid süsteeme pakkuda – olgu see töötasu või töökorraldus. Eesmärk on, et õpetajad ei hakkaks omavalitsuste vahel jooksma ja töökohti vahetama: kui ühes kohas lubatakse üht ja teises teist, võib see kergesti juhtuda. Kui süsteem on igal pool sama, valibki inimene töökoha kodu lähedal. 

Kas soov tööpäeva pikkust muuta on seotud otsusega minna üle 1+2-süsteemile, et raha kokku hoida?

Ei, need asjad pole omavahel üldse seotud. Oleme mitmes omavalitsuses näinud, et õpetajate jaoks on mugavam tööl käia ühel nädalal kolm ja teisel nädal kaks pikka päeva ning ülejäänud päevad on vabad. Töö kvaliteedile mõeldes ei ole see õige. Kui minna õhtul lapsele lasteaeda järele, on näha, et õpetaja on pikast päevast väsinud. Seepärast soovitamegi lasteaias lühemaid tööpäevi ja kattuvat tööaega. Kui üks õpetaja tuleb tööle kohe hommikul ja teine veidi hiljem, on õppetegevuste ajal rühmas kolm täiskasvanut. See võimaldab lapsed jagada gruppideks ning tagab selle, et kõik saavad piisavalt tähelepanu ja tuge. 

Töömudeli valiku on Saue vald jätnud lasteaedade enda otsustada. Raha kokkuhoidu ei teki. Üldistatult on rahastamismudel rühmapõhine – iga rühm saab kindla rahasumma ja lasteaia juht otsustab, kuidas seda rühma sees jagada. Ühe õpetajaga rühmas on võimalik õpetajale veidi kõrgemat palka maksta. 

Saue vallas tõusis proportsionaalselt õpetajate omaga ka assistentide töötasu. Kui õpetajate palgatõus oli 23,9%, siis teistel lasteaia töötajatel samas suurusjärgus. Pigem tõusis neil isegi rohkem, et madalama palgaga töötajaid järele aidata.

Mulle tundub, et noorema põlvkonna õpetajad eelistavadki 1+2-süsteemi, õpetajate jaoks, kes on 20–30 aastat 2+1-süsteemis töötanud, on see harjumatu. Vägisi pole minu teada kuskil mindud rühma töökorraldust lõhkuma. Aga kui keegi on ära minemas, siis loomulikult juht kaalub eri võimalusi. Ei ole ka haruldane, et õpetajate koostöö ei suju ja siis komplekteeritakse uued meeskonnad.