Haridus- ja Noorteamet võõrustas Euroopa Komisjoni ja Euroopa kõrgharidusagentuuride aastakonverentsi, mis toimus eelmisel nädalal Tartus. Konverentsil olid lisaks Euroopa kui õppimise sihtkoha tutvustamisele fookuses kõrghariduse ja välistudengite majanduslik mõju, riiklikud õpirände strateegiad ning globaalsed kõrgharidusvaldkonna suundumused. Võõrustajana saime tutvustada Eesti haridusvaldkonna rahvusvahelistumise arenguid.

Kohtumine oli Eesti jaoks märgilise tähendusega − selline formaat toimus alles teist korda väljaspool Euroopa Komisjoni korraldust. Senistele Brüsselis toimunud kohtumistele järgnes eelmisel aastal Prantsuse riikliku agentuuri Campus France korraldatud konverents Pariisis. Kohtumisel Tartus osales rekordarv delegaate – enam kui 50 külalist 25 riigist. Järgnevalt tutvustan seitset kogemust, mis konverentsil kõige enam kõneainet pakkusid.

Välisüliõpilaste majanduslik mõju on sektoriülene

Eelmise aasta võõrustaja Prantsusmaa tutvustas välisüliõpilaste majandusliku mõju uuringut. Esmakordselt viis Prantsusmaa riiklik agentuur Campus France analoogse uuringu läbi 2014. aastal, mil selgus, et riigipoolsed 3 miljardit eurot investeeringutena tõid Prantsusmaale tagasi 4,65 miljardit eurot. Majandusse jõudis välistudengitelt igapäevaste kulutustena 3,2 miljardit eurot, õppemaksudena 563 miljonit, Prantsuse lennufirmadele 364 miljonit ning turistidena välistudengeid külastavate lähedaste ja perekondade kulutuste abil 466 miljonit.

Värske, 2022. aasta novembris välja tulnud uuringu raames selgus mõju, mis vaatas olukorda kaheksa aastat hiljem ning puudutas enam kui 300 000 Prantsusmaal õppivat välistudengit. Kui seekordsed riiklikud kulutused aasta peale olid 3,7 miljardit eurot, siis majanduslik kasu oli 5 miljardit – netokasumina on majanduslik mõju Prantsusmaale 1,35 miljardit eurot aastas. Prantsusmaal õppivate välistudengite peamine rahaallikas on perekonna ja lähedaste toetus. Keskmiselt kulutab välistudeng Prantsusmaal 867 eurot kuus, millest majutus on 413 eurot (ehk 48% kõigist kulutustest). Kaudse majandusliku mõjuna selgus, et 88% välisüliõpilastest soovib töötada Prantsuse ettevõtete heaks, 80% soovib edaspidi tarbida Prantsuse tooteid ja teenuseid, ning 88% välisüliõpilastest soovivad Prantsusmaad ka tulevikus külastada.

Hispaania hariduse rahvusvahelistumise agentuuri SEPIE uuringust selgus, et Hispaania on programmi Erasmus+ raames kõige enam vahetustudengeid vastu võttev Euroopa riik. Hispaania rahvusvahelistumise eesmärgid jagunevad kolmeks: rahvusvahelise koostöö edendamine, Hispaania kõrghariduse mõju levitamine ja kuvandiloome ning talentide Hispaaniasse õppima kutsumine.

Hispaanlaste uuringute põnevaim osa ütleb, et iga välistudengi poolt õppetegevusse investeeritud ühe euro kõrval panustab ta 1,27 eurot õpingutevälisesse tegevusse ehk otseselt Hispaania majandusse.

Lisaks nähtub Hispaania uuringust selgelt, et 2,27 euro kordistaja viitab kohapealse füüsilise õppe suurele mõjule. Kui välja jätta kõrgemate õppemaksudega magistriõppekavad, kulutavad välistudengid üldiselt õpinguteväliselt enam, kui nad kulutavad õppemaksudele.

Hispaania agentuur teeb järelduse, et kui välistudengi õpe ei toimu riigis kohapeal, toob see õpingutevälises majanduskeskkonnas kaasa sektoritevaheliste tulude vähenemise.

Soome riiklik uuring tõi välja vajaduse välisüliõpilaste arvu tulevikus kolmekordistada ning lisaks seati eesmärgiks, et kolmveerand vilistastest seoks end Soome tööturuga. Kõige pessimistlikuma analüüsi järgi on riii kulutuste ja välistudengite kulutuste tulude ja kulude suhe plussis 81 miljoni euroga aastas. Tõenäolise stsenaariumi järgi on välistudengite majanduslikust mõjust tekkiv puhaskasum riigile 248 ning optimistlike arvutuste järgi lausa 378 miljonit eurot aastas. Samas tõdevad soomlased, et järgneva seitsme aasta arengu prognoosid sõltuvad tugevalt sellest, kui suurel määral jäävad välisüliõpilased vilistlasena Soome tööturule.

Välistudengite potentsiaal vilistlasena on tihti rakendamata

Rumeenia riiklik kõrgharidust, teadust ning innovatsiooni rahastav agentuur UEFISCDI tutvustas arenguid, mis näevad ette suuremat koostööd välistudengeid toetavate tudengiorganisatsioonidega. Senine koostöö rahvusvahelise tudengiorganisatsiooni Erasmus Student Network kohalike aktiivsete vabatahtlikega on olnud hea, kuid saab olla veelgi strateegilisem, et toetada vahetusõpinguid läbiva üliõpilase teekonda juba tasemeõppesse. Vahetusõpingutes saab välistudeng juba riigis esmase kogemuse ning naasmine tasemeõppesse oleks sujuv ja lihtne.

Austria agentuuri OEAD ettekanne tõi kokku digitaalse ja füüsilise kommunikatsiooni vahelise sünergia. Kui ühel pool on vilistlased, värbamismessid ning tudengisaadikud, siis teisel pool on sotsiaalmeediakanalid, veebiseminarid ning online-turundus. Kui füüsiline ja virtuaalne maailm omavahel kokku tuua, saab tulemuseks näiteks Austria ülikoolis õpingud lõpetanud vilistlaste kogemuslugude levitamise blogipostituste või videolugude kaudu.

Austria viitas ka sellele, et aina keerulisem on tänapäeva digitaalses maailmas sihtgrupi tähelepanu püüda – pidevalt tuleb mõelda uusi võimalusi eristumiseks.

Rahvusvahelise tudengiorganisatsiooni ESN International esindaja rääkis Euroopa agentuuridele välistudengite kaasamise olulisusest ning lihtsatest näidetest, mis aitaks veelgi enam agentuure ja ülikoole rahvusvahelistumise teekonnal aidata. Üks pidepunkte riigi mainekujunduse toetamiseks oleks aktiivne rahvusvaheliste vilistlaste kaasamine. Kui välisüliõpilased on õpingute raames riigis viibimisega rahul, on neil ka suurem huvi ülikooli, linna ja riiki pärast õpingute lõppu tutvustada. Neil on õpingute lõppedes ka soov oma õppeasutusele tagasi anda ning ka uute saabuvate õppijate teekonda samasse ülikooli toetada. Vilistlased on huvitatud ka õpingutejärgsest aktiivsest suhtlusest endiste kursusekaaslastega ning kaasatusest rahvusvahelisse kogukonda.

Rahvusvahelise uuringu ESN Survey järgi on välismaal õppinute üks suuremaid rahulolematuse allikaid võimaluse puudumine vilistlaskogukondades aktiivselt kaasa lüüa. ESN-i soovitus nii riikidele kui ülikoolidele on luua vilistlaste kaasamise strateegia ja just koostöös tudengiorganisatsioonidega, olgu see siis nii riigist lahkunud kui ka kohalikule tööturule jäävate vilistlaste heaks. ESN uuringu kohaselt on enamik välistudengitest huvitatud võimendama (loe: tutvustama vilistlasena riiki, kus nad viibisid, ning rääkima tudengisaadikuna sealse kõrgkooli õppekavadest) oma välismaal õppimise kogemust, kuid kõigest viiendikku üliõpilastest julgustas kõrgkooli seda tegema.

Rootslased Hiinas ja iirlased Indias ja USAs: suunatud turundustegevus valitud sihtriikides

Iirimaa strateegiline vaade välistudengite värbamisel tugineb kolmele sambale: haridusagentidele, stipendiumitele ning teadlikule positsioneerimisele haridusvaldkonna sihtgruppides ja võrgustikes.

India on saatnud Iirimaale haridust omandama üle 6000 tudengi, kes maksavad õppemaksudeks ligi 100 miljonit eurot. Sellele aitavad kõige enam kaasa sihtriigi haridusagendid ning -konsultandid, kes korraldavad messe ja kampaaniaid ning koostavad ka sõnumid ja unikaalsed müügiargumendid. Lähis-Idas aga on Iiri ülikoolide tutvustamine seotud pikaajalise stipendiumite programmiga, mille abil suurendatakse Iirimaa tuntust. Selle tulemusena on suurenenud õppemakse maksvate tudengite arv ning Iiri ülikoole juba iseseisvalt tutvustavad haridusagentide võrgustikud. Kokku saadavad Saudi Araabia, Omaan, Araabia Ühendemiraadid ja Kuveit Iirimaale üle 2000 tudengi, kes maksavad õppemaksudeks üle 60 miljoni euro. Ameerika Ühendriikides keskenduvad iirlased suveülikoolidele, vahetusõpingutele ning õppereisidele Iiri ülikoolidesse. Enam kui 15 000 lühiajalist külastajat ning üliõpilast tõid eelmisel aastal Iiri majandusse üle 70 miljoni euro.

Rootsi näeb välisüliõpilasi osana mitte ainult haridussüsteemis, vaid ka tööturul, turismisektoris, välisinvesteeringute meelitamisel ja kaubanduses.

Hiina on Rootsi üks sihtriikidest. Hiina bakalaureuse- ja magistritaseme vilistlasi oodatakse doktorantuuri ning teadustöö raames ka tegema koostööd Hiina ülikoolidega. Tööturule suunduvaid vilistlasi oodatakse käivitama iduettevõtteid või töötama Rootsi ettevõtetes. Olles juba Rootsi töökultuuriga harjunud, nähakse hiinlasi kui Rootsi toodete ja teenuste tarbijat, ning muidugi nähakse hiinlasi ka turistidena, kes sooviks tutvuda Rootsi kultuuri ja loodusega. Seejärel saab tsükkel uue alguse, kui Rootsis positiivse kogemuse saanud inimesed julgustavad juba uut põlvkonda hiinlasi alustama õpinguid Rootsi ülikoolides.

Õppetunnid Eestile?

Võõrustajana võime öelda, et Eesti on oma riiklikes tegevustes kaasanud nii tudengisaadikuid kui ka haridusagente, tegutsenud ülikoolidega kokkulepitud sihtturgudel ning mõõtnud uuringute abil nii välistudengite rahuolu Eesti kõrghariduses kui ka majanduslikku mõju tööturul. Samuti on oma turundus-, mainekujundus- ning värbamistegevustes väga head tööd teinud Eesti kõrgkoolid ja ülikoolid, kes tunnevad globaalseid suundumusi ning käivad ajaga kaasas.

Eesti ees seisvaid väljakutseid on palju. Olgu mõnedeks näideteks nii uute sihtturgude valik, välisüliõpilaste integreerimine Eestis kui ka juba Eestist lahkunud vilistlaste rakendamine riigi heaks.

Välisriigis omandatav diplom peab olema välistudengi jaoks konkurentsivõimeline terveks eluks ning nii Euroopa kui ka maailma poliitikakujundajad on sellest ka strateegiliste valikute tegemisel juhindunud. Et olla globaalselt nähtav, peavad riigid ajaga kaasas käima ning uusi arenguid muutuvas maailmas arvesse võtma.

---

• Haridus- ja Noorteameti „Study in Estonia“ üksus korraldas Euroopa Komisjoni “Study in Europe” aastakonverentsi, mis toimus 7.-9. juunini Tartu Loodusmajas.
• Euroopa Komisjoni kõrghariduse rahvusvahelistumise eestvedajatena on „Study in Europe“ konsortsiumi partnerid NUFFIC (Holland), Eesti Haridus- ja Noorteamet, Campus France (Prantsusmaa), DAAD (Saksamaa) ja üleeuroopaline mõttekoda ACA (Academic Cooperation Association).
• Konverentsi fotoalbumit saab näha siit.