Priit Põhjala.
7. klassi õpilaste sagedus erinevatel tasemetel loodusteadusliku kirjaoskuse (LK) ja selle erinevate tunnuste (T1–T10) osas.

Sõnal sabast: Sudu

Priit Põhjala.
7. klassi õpilaste sagedus erinevatel tasemetel loodusteadusliku kirjaoskuse (LK) ja selle erinevate tunnuste (T1–T10) osas.
2 minutit
75 vaatamist

Sudus – udupiiskade, suitsu, heitgaaside ja muu säärase mürgises segus, mis tekib harilikult tööstuspiirkondades ja suurlinnade kohal – on raske näha midagi meeldivat. Kurikuulus Londoni suur sudu tappis 1952. aastal tuhandeid inimesi ja loomi.

„Sudu“ on tüvede „suits“ ja „udu“ kokkupanemise teel saadud sulandsõna, mille loomisel oli eeskujuks inglise smog (smoke ‘suits’ + fog ‘udu’). 1970. aastate algul välmitud sõnal paistab toonaste kajastuste järgi olevat mitu samaaegset autorit, kuid avalikkusele tutvustas seda lähemalt terminoloog Rein Kull („Tutvustame uusi sõnu“, Sirp ja Vasar, 03.03.1972).

Sõna, mis praegu tundub nii tavaline, tekitas esiti omajagu poleemikat. Nimelt on paljudesse keeltesse laenatud-kohandatud just inglise smog (prantsuse, rootsi, tšehhi ja türgi smog, aserbaidžaani smoq, vene ja bulgaaria смог, leedu smogas, läti smogs, ungari szmog, hispaania esmog jne). Ka eesti keeles pruugiti kuni „sudu“ tulekuni inglise sõna ning oli reaalteadlasi, kes leidsid, et me peakski teaduses täpselt piiritletud mõiste väljendamisel jääma rahvusvahelise keelendi juurde; „sudu“ arvasid nad keelemeeste originaalitsemiseks.

Originaalitsevad keelemehed oponeerisid aga veenvalt „sudu“ kaitseks ja smog’i – või „smogi“ või „smoki“ või „smoogi“ – vastu (vt nt Henno Meriste, „Udune lugu suduga“, Sirp ja Vasar, 27.10.1972), ja nii tõrjuski maakeelne termin struktuurilt liiga võõra, eesti keelde halvasti sobiva anglismi kähku välja. „Sudu“ kodunes ajakirjanduses, lisati 1976. aasta õigekeelsussõnaraamatusse ja peagi võis Henno Meriste nentida, et selle on omaks võtnud ka hiljutised ägedad vastased („Ajakirjanike keelesektsioonis“, Sirp ja Vasar, 29.10.1976).

Mõistagi ei hakka nii hästi tööle iga inglise keele eeskujul loodud sulandsõna, kaugel sellest. Heaks näiteks on Paul Saagpaku raamatust „Valik vähelevinud sõnu“ (1996) leitav „räpagul“, mis peaks tähendama viletsat, räpast agulit ja on välmitud inglise sõna slurb (slum ‘agul’ + suburb ‘äärelinn’ või slovenly, sleazy ‘räpane, vilets’ + suburb) eeskujul. See kohmakas tehissõna pole nimetatud sõnaraamatust kunagi kaugemale jõudnudki.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tugisüsteemide tugevdamine on kutsehariduse kestlikkuse võti

Riigikontrolli hiljutine audit kutsehariduses õppivate haridusliku erivajadusega (HEV) noorte toetamisest toob päevavalgele olulise süsteemse kitsaskoha:…

2 minutit

Koolitus ees, õnnetus taga

Olgu see uute tehnoloogiate juurutamine, kogukondade lõimimine, tervislike eluviiside kujundamine või mis iganes ühiskondlike probleemidega tegelemine, lahendust nähakse kooli õppekavade täiendamises…

10 minutit
3 kommentaari

TI kasutamise paradoks

Kuna ChatGPT-l pole üldist universaalset ja kõigile ühtmoodi nähtavat väljundit, on raske avalikult hinnata, mida ta meie õpilastele pähe hakkab ajama. Kuidas…

6 minutit
Õpetajate Leht