Priit Põhjala.

Sõnal sabast: Sudu

Priit Põhjala.
2 minutit
93 vaatamist

Sudus – udupiiskade, suitsu, heitgaaside ja muu säärase mürgises segus, mis tekib harilikult tööstuspiirkondades ja suurlinnade kohal – on raske näha midagi meeldivat. Kurikuulus Londoni suur sudu tappis 1952. aastal tuhandeid inimesi ja loomi.

„Sudu“ on tüvede „suits“ ja „udu“ kokkupanemise teel saadud sulandsõna, mille loomisel oli eeskujuks inglise smog (smoke ‘suits’ + fog ‘udu’). 1970. aastate algul välmitud sõnal paistab toonaste kajastuste järgi olevat mitu samaaegset autorit, kuid avalikkusele tutvustas seda lähemalt terminoloog Rein Kull („Tutvustame uusi sõnu“, Sirp ja Vasar, 03.03.1972).

Sõna, mis praegu tundub nii tavaline, tekitas esiti omajagu poleemikat. Nimelt on paljudesse keeltesse laenatud-kohandatud just inglise smog (prantsuse, rootsi, tšehhi ja türgi smog, aserbaidžaani smoq, vene ja bulgaaria смог, leedu smogas, läti smogs, ungari szmog, hispaania esmog jne). Ka eesti keeles pruugiti kuni „sudu“ tulekuni inglise sõna ning oli reaalteadlasi, kes leidsid, et me peakski teaduses täpselt piiritletud mõiste väljendamisel jääma rahvusvahelise keelendi juurde; „sudu“ arvasid nad keelemeeste originaalitsemiseks.

Originaalitsevad keelemehed oponeerisid aga veenvalt „sudu“ kaitseks ja smog’i – või „smogi“ või „smoki“ või „smoogi“ – vastu (vt nt Henno Meriste, „Udune lugu suduga“, Sirp ja Vasar, 27.10.1972), ja nii tõrjuski maakeelne termin struktuurilt liiga võõra, eesti keelde halvasti sobiva anglismi kähku välja. „Sudu“ kodunes ajakirjanduses, lisati 1976. aasta õigekeelsussõnaraamatusse ja peagi võis Henno Meriste nentida, et selle on omaks võtnud ka hiljutised ägedad vastased („Ajakirjanike keelesektsioonis“, Sirp ja Vasar, 29.10.1976).

Mõistagi ei hakka nii hästi tööle iga inglise keele eeskujul loodud sulandsõna, kaugel sellest. Heaks näiteks on Paul Saagpaku raamatust „Valik vähelevinud sõnu“ (1996) leitav „räpagul“, mis peaks tähendama viletsat, räpast agulit ja on välmitud inglise sõna slurb (slum ‘agul’ + suburb ‘äärelinn’ või slovenly, sleazy ‘räpane, vilets’ + suburb) eeskujul. See kohmakas tehissõna pole nimetatud sõnaraamatust kunagi kaugemale jõudnudki.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tasuta haridus ei peaks tähendama kultuurivaesust

Põhikooli riiklikku õppekava lugedes on selge, et kultuuriline haridus ja väärtuskasvatus on hariduse alus. Kultuurilise kogemuse kaudu…

3 minutit

Hea õpetamise mitmetahulisus

Mitmed neist õppejõududest, keda kõige kõrgemalt hindasin, kippusid saama teistelt tudengitelt negatiivset tagasisidet. Mõne populaarse professori loengud olid aga mulle pettumus. Õpetamisoskuste…

8 minutit

Eesti majanduse päästja on tänapäevane tehnoloogiaõpetuse klass

Esmapilgul ootamatultki on Eesti majanduse arengu pudelikaelaks saanud meie põhikoolide tehnoloogiaõpetuse klassiruumid, mis ei…

5 minutit
Õpetajate Leht