Lõppenud riigieelarve läbirääkimistel kõlanud lubadus tõsta õpetajate palga alammäära ainult 1,8% ei ole õpetajaid rahuldav lahendus ning annab vale signaali Eestis hariduse väärtustamisest.

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) taotles 2024. aastaks õpetajate töötasu alammääraks 1950 eurot. See on võrdne prognoositava Eesti Vabariigi keskmise töötasuga aastal 2024. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas esitas valitsusele kaks lisarahastuse taotlust, mis tagaks ka õpetajate töötasu alammäära tõusu 8%. Seda aga valitsus oma otsusega ei toetanud.

Praeguseks on Eesti Haridustöötajate Liidu poole pöördunud paljud õpetajad, kes on avaldanud nii nördimust valitsuse otsuse üle kui ka valmisolekut oma õiguste eest seista, sh streikida. Saame nende murest aru ning oleme nendega solidaarsed. Tööseisak on äärmuslik meede, kuid seda ei saa välistada, kui poliitilisel tasandil ei saada aru õpetajate palgaprobleemist ja seeläbi kogu Eesti riigi edasise käekäigu olulisusest.

Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri kohtub sel reedel kl 16.30 Tartus haridus- ja teadusministriga. Oma seisukohad ja tegevusplaani kujundame pärast homset kohtumist ja vajadusel alustame järgmisel nädalal konsultatsioone riikliku lepitajaga.