Alates 5. septembrist saavad lasteaiaõpetajad registreeruda Suukooli suurele hambapesukampaaniale, kuhu oodatakse osalema rühmi, kus käivad 4–5-aastased lapsed.

Suukooli projektijuht, hambaarst dr Anastassia Kuldmaa, mis kampaaniaga on tegu? 

Kampaania nimi on „Suukooli hambapesu“ ja see on mõeldud eelkõige 4–5-aastaste rühmadele, kuna meil ei ole praegu ressurssi kaasata kõiki lasteaias käivaid lapsi. Valisime vanusegrupi, kes on juba kogenud lasteaias käijad, julged, iseseisvad, lisaks on neil kooliminekuni kolm aastat aega. Kui nad kolme aasta jooksul lasteaias iga päev kaks minutit hambaid pesevad, avaldab see nende suutervisele märgatavat mõju. 

Algatuse mõte on selles, et rühmaõpetaja juhendamisel pesevad lapsed korra päevas lasteaias hambaid. Pärast lõunasööki kogunetakse pesuruumi või oma rühmaruumi laua taha, õpetaja jagab lastele hambaharjad ja pastapallikesed ning kahe minutiga ongi asi tehtud! Hambaarstina võin kinnitada, et juhul kui laps peseb ka kodus igal hommikul ja õhtul korralikult hambaid, ei tee kolmas hambapesu tema hammastele liiga, vaid need saavad ainult puhtamaks.

Projekti viib läbi Eesti Hambaarstide Liit, rahastab Tervisekassa ning toetab haridusamet, heakskiidu on andnud terviseamet. Optimistidena loodame, et edaspidi tekib võimalus kaasata projekti kõik lasteaias käivad lapsed, esimesest kuni viimase rühmani.

Mitu rühma septembris alustab?

Saame projekti võtta umbes 700 rühma, lisaks katseprojektis osalenud 75 rühma, kes soovivad jätkata. Just nii palju on meil hambapesukomplekte. Seega kokku üle 700 rühma, mida on rohkem kui eelmises kampaanias osalejaid. Loodame väga, et saame septembri esimese nädalaga kohad täis ja palume vabandust nende 4–5-aastaste lasteaialaste ees, kes praegu välja jäävad. Kuna lasteaedades on ka palju liitrühmi, kus on koos eri vanuses lapsed, võib sattuda projekti ka nooremaid ja vanemaid. Paraku ei saa me end kirja pannud rühmade laste vanust kontrollida ega taha kedagi osalemast keelata ja välja jätta. Registreerunud rühmadele saadetakse posti teel hambaharjahoidja, hambaharjad, hambapastad ja kleepsud harjade jaoks – iga laps saab erineva numbriga hambaharja ning igal numbril oma värv. Samuti on kaasas juhendid õpetajate jaoks. Hambaharjade alus on korduvkasutatav, hambaharjad koos kleepsudega ja hambapasta aga saavad osalejad iga kolme kuu tagant uued. Seega saabub esimene komplekt lasteaeda sügisel, teine talvel ja kolmas kevadel. Järgmise aasta septembris tuleb õpetajal rühm uuesti registreerida. 

Sarnaseid laste hammaste tervisega seotud algatusi on Suukoolil varem ka olnud.

Jah, 2018. aastal alustasime kampaaniaga „Hambad puhtaks!“, mis hiljem kandis nime „Suukool võitleb suukollidega“ ning kus palusime lasteaiaõpetajatel hambapesutabelit täita. Õpetaja küsis igal hommikul kõigilt oma rühma lastelt, kas laps jõudis eelmisel õhtul ja hommikul kodus hambaid pesta ning tegi tabelisse selle kohta märgi. Õppeaasta lõpus saatsid õpetajad meile rühma hambapesupäeviku ja kõik osalenud rühmade lapsed said tunnistuse ning kingituseks kleepsu, hambaharja ja hambapasta. Tagasiside oli väga positiivne.  

See kampaania äratas ka laiemalt tähelepanu ja pälvis 2019. aastal isegi ülemaailmse hambaarstide liidu (World Dental Federation) auhinna kui parim profülaktiline programm hammaste tervise alal.

Seekordse kampaania oleme üles ehitanud nii, et lapsed pesevadki hambaid lasteaias. 

Katseprojekt kestis koroona tõttu tervelt kolm aastat, aga saime õpetajatelt vajalikku tagasisidet. Ehkki me arvasime, et lasteaias hambapesu korraldada on keerulisem kui laste käest hambapesu kohta küsida ja tabelit täita, oli tulemus üllatuslikult hoopis vastupidine. Õpetajad, kes osalesid ka eelmises kampaanias ütlesid, et hambapesu võtab tabeli täitmisest tunduvalt vähem aega, sest lapsed pesevad hambaid korraga. 

Mis mõjutab hammaste tervist kõige enam?

Maailmas kõige levinum infektsioonhaigus on kaaries ehk hambaauk, mis on vale käitumise tagajärg. Et hambad püsiksid terved, on tähtis järgida tervete hammaste viit kuldreeglit. Kõige tähtsam reegel on õige toitumine, kusjuures mitte ainult valkude, rasvade ja süsivesikute tasakaal, vaid toidukordade sagedus. Kui süüa liiga tihti ja toidukordade vahel lisaks veel näksida, kasvatame suhu hambavaenlasi, mis hakkavad hambaid kahjustama. Et hambad saaksid puhata ja taastuda, peab toidukordade vahe olema kolm tundi. 

Oluline on toituda tervislikult ja janu korral juua mitte magusaid jooke, vaid vett. Hambaid tuleb pesta hommikul ja õhtul kaks minutit ning käia vähemalt kord aastas hambaarsti juures.

Hambaarstide liit on ennetustööga tegelenud juba pikka aega. 

Tõepoolest, laste hammaste terviseprojekti rahastab Tervisekassa 2012. aastast. Suukool loodi eesmärgiga õpetada lapsi oma hammaste eest õigesti hoolt kandma 2016. aastal. 

Algusaastatel nõustasime lapsi ja lastevanemaid peamiselt hambaarsti kabinetis ja käisime lasteaedades loenguid pidamas. Et jõuda suurema hulga lasteni, otsustasime kaasata lasteaiaõpetajad. Aga pakume ka praegu tasuta loenguid ning oleme loonud materjale, millega õpetajad saavad iseseisvalt tutvuda ja viia läbi harivaid tegevusi.  

Meil on hambapesu kalender ja päevik, värvimislehed, nuputamisülesanded, ristsõnad, nõuandeid ja näpunäiteid ja palju muud, mida kõike saab Suukooli lehelt välja printida. Suukoolil on oma YouTube’i kanal ja Facebooki leht. Et ajaga kaasas käia, lõime ka hambapesuäpi, mille taustalaul on muusik Stig Rästa loodud hambapesulaul ja mis on väga populaarne. Äpis jagavad lastele mängulises vormis hambapesu kohta teadmisi hambakollid, kes räägivad, mida nad kardavad või mis neid rõõmustab, kui laps midagi valesti teeb. Äpi tegemisel konsulteerisime käitumispsühholoogi Kati Ausiga, kes andis nõu mis lapsi motiveerib ja paneb neid õigeid asju valima.

Hambapesuäpil on üle 25 000 kasutaja ja see on aidanud panna paljud lapsed hambaid pesema. 

Milline on Eesti laste hammaste olukord?

Keskmine. Eestis on varasematel aastatel uuritud nii laste kui ka täiskasvanute suutervist, mille põhjal võib öelda, et need uuringud peegeldavad teineteist. Uuringust selgub, et kolmandik lastevanematest ei pese üldse hambaid ning samamoodi ei pese hambad ka kolmandik lastest. Kolmandik lapsi ja vanemaid peseb hambaid üks kord ja kõigest kolmandik kaks korda päevas. Ehkki see pole teaduslikult tõestatud, saab teha järelduse, et laps käitub oma vanemate moodi. 

Lapsevanem, kes ei käi ise hambaarsti juures, ei vii sina ka oma last, kuigi laste hambaravi ja läbivaatuse eest tasub riik. Kui sellelt vanemalt küsida, miks tema seitsmeaastane laps, kes hakkab kooli minema, pole kordagi hambaarsti juures käinud, kõlab vastuseks, et laps pole midagi kurtnud. Isegi juhul, kui lapse hambad on ilusad ja terved, tuleb enne kolmandat eluaastat hambaarsti külastada, veendumaks, et kõik on hästi. 

Terviskassa andmetel jõuab viimasel ajal siiski üha rohkem lapsi hambaarsti juurde. Hambaarstid on öelnud, et tänu vanemate ja õpetajate teadlikkuse kasvule on ka lapsed varasemast teadlikumad ja olukord läinud paremaks. Põhjamaadeni on meil siiski veel tükk maad minna. 

Mida Põhjamaa riikides õigesti tehakse?

Seal on vanemad palju teadlikumad ja igapäevane hammaste eest hoolitsemine lapsest peale tähtis. Hambaarsti juurde ei minda üksnes siis, kui viimane häda käes. Taolisi ennetavaid tegevusi, nagu meie praegu Eestis läbi viime, tehti seal juba siis, kui praeguste laste vanemad olid lapsed. Põhjus, miks oleme oma projektides nii järjekindlad, ongi teiste riikide kogemus, mis näitab, et ennetav tegevus on efektiivseim viis mõjutada üle riigi laste hammaste tervist. Šotimaal on seda tehtud juba kümme aastat, tänu millele on kulud hambaravile vähenenud üle kahe korra.

Kui hakkame ka Eestis hambaaukude parandamise või valu äravõtmise asemel käima regulaarselt arsti juures hambaid kontrollimas ning saame aru, et hammaste ja suu tervis on meie tervise oluline osa, liigume õiges suunas. Loodame, et lasteaiaõpetajad, kes on lastega päevast päeva koos, on valmis sellele kaasa aitama.

Hambapesukampaaniale saab registreeruda siin: https://suukool.ee/et/hambapesu.