Aastal 1846, kui rahwast tabas ikaldus ja ususegadused, asutati Rõugesse esimene kihelkonnakool. Kool asus köstri elamuga ühe katuse all. Sama aasta sügisel wõeti kooli 25 poissi. Järgmise aasta aprillikuus on olnud esimene kooli katsumine, kuhu kõik mõisnikud ja lastewanemad on kutsutud. Kool töötas rahuldawalt. 

1851. a. kihelkonna konwendi koosolekul paneb Saaluse mõisa omanik ette veel kaks niisugust kooli asutada. Kui üks sarnane kool Saaluse mõisa asutatakse, siis lubanud ta kooli kulud oma kanda wõtta ja igalt koolisolewalt lapselt 3 rubla õpetaja palgaks maksta. Edasi on peetud aru, kas lapsi ka suwel kooli saata. On jõutud otsusele, et suwel laste kooliskäimine harjutaks neid laisklema ja wõõrutaks põllutööst. 1867. a wõetakse otsus wastu, et õpilased päewas ka 2 tundi kehalist tööd teeksid, s.t. lund kaewaksid ja puid lõhuksid, sest seda nõuab laste kehalik kaswatus. 

1883. aasta weebruarikuu 7. päeval põles Rõuge kihelkonna koolimaja maha. Tuli oli alguse saanud õlekatusest, kuhu lagunenud korstna kaudu sädemed sattusid. Tulle jäi klawer, hulk kooli mööblit kui ka õpetaja ja köstri kraami. Kaheksa päewa pääle põlemist astus kokku kihelkonna konwent, kus uue koolimaja ehitamine kohe kaalumisele wõeti. Tekkis waidlus, kas maja puust wõi kiwist ehitada. Hääletusel anti hääli kiwimaja poolt 20, kuna puumaja poolt 17. Kohe waliti ehituskomisjon, kes pidi ehitustöö weel samal aastal läbi wiima. Uus maja pidi mahutama enesesse wähemalt 100 õpilast ja köstri korteri. 

Ehitushinnaks määrati 15.000 rubla, pool mõisad ja pool wallad oma kanda wõtsid. Koolimaja wõistlusplaani eest, mis wääriliseks tunnistati, määrati 100 rubla. Siis on koguduse õpetaja Hahn ise sõitnud Põltsamaale õpetaja-ehitusmeistri Beermanni juurde, kes plaani walmistas ja kelle plaan ka wastu wõeti. Uus koolimaja ehitati samal aastal nelja kuu jooksul üles ja õnnistati 19. okt. Ehitus läks maksma 18.000 rubla.

Wõru Teataja, 7. juuni 1935

TOIVO TOOTSENI KOGUST