Üheksandat korda toimunud Tartu haridusfestivalist sai osa rekordarv inimesi: üle 1300 haridustöötaja ja -huvilise. 24.–26. oktoobrini väldanud festival kandis nime „Tasakaalukunstid“ ja oli inspireeritud Tartu kui Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna motost „Ellujäämise kunstid“.

Tasakaalu teemat avati enam kui sajas õpitoas-arutelul eri nurga alt. Keskmes olid heaolu ning vaimne ja füüsiline tasakaal: õpetaja enesehoid ja õpilaste toetamine, digitasakaal ja viimase aja kuumimaid teemasid − tehisaru.

Avaesineja oli TradAttacki solist Sandra Vabarna, kes seekord ei astunud üles muusiku, vaid arengutreenerina. Vabarna arutles Raatuse kooli aulasse kogunenud õpetajatega, kuidas leida endas tasakaal ja hoida iseennast. Tema enesesse vaatamine sai alguse läbipõlemisest, kuulajatele jagas ta soovitusi, kuidas muuta käitumis- ja mõttemustreid ja väikesi harjumusi ning teha teadlikke valikuid.

Tallinna Ülikooli haridusteaduste õppejõu ja Pärnu Ühisgümnaasiumi arendusjuhi Kriste Talvingu ettekande fookuses oli tasakaal, mis aitaks toetada nii õpetajat kui õpilast ja muudaks õppimise ja õpetamise tõhusamaks. Talving rääkis ka teooria ja praktika tasakaalust.

Tänavusel haridusfestivalil oligi mitu esinejat Eestimaa teistest koolidest, kõrgkoolidest ja erasektorist. Keskmes on aga algusest peale olnud Tartu õpetajate kogemuste vahetamine õpitubades. Üles astus ka koolijuhte. Näiteks Raatuse kooli direktor Toomas Kink arutles ChatGPT olemuse, võimaluste ja ohtude ning igapäevaellu lõimimise üle.

Mitmed õpetajad jagasid õpitubades kogemusi, kuidas keha turgutada. Annelinna gümnaasiumi kunstiõpetaja Erna Tamm õpetas lõõgastava muusika saatel kontorijooga harjutusi, mille sooritamiseks pole vaja matil pikali olla, neid saab teha ka toolil istudes või tooli kõrval seistes.

„Esimest korda tegin ise festivalil õpituba. Väga hea mulje jäi. Grupp täitus ja vabu kohti ei jäänudki,“ rääkis Erna Tamm. „Kõigil on neid harjutusi vaja, sest istume ju liiga palju arvutis ja nutitelefonis.“

„Õpetajail on vaja võimalust üksteisega kogemusi vahetada, teha midagi teistsugust kui igapäevatöös, kogeda midagi värskendavat,“ lausus Tartu Karlova Kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Eve Roomere pärast joogatundi. „Osalesin ka Annelinna võõrkeeleõpetajate töötoas, kus räägiti, kuidas kasutada ainekavade loomisel tehisintellekti abi. Pool loengut oli inglise keeles. Õhtul lähen veel kirikusse meie kooli kooride kontserdile. Aga rohkem festivaliüritustele ei jõua, sest teen oma tegemata töid. Festivalil pole ma ise töötube teinud. Küll aga astusime koos kolleegiga üles hariduslaadal. Töö kõrvalt ei jää sellisteks asjadeks kuigi palju aega, aga teisi on huvitav vaadata küll.“

Rajaleidja psühholoog Kristina Tammes oli haridusfestivalil esimest korda ja oli igaks päevaks midagi plaani võtnud, jagus nii vaimule kui kehale. Ta ütles, et Forseliuse kooli õpetajate loeng Taani haridussüsteemist ja erinevuste toetamise võimalustest oli väga huvitav ning andis infot, et meil on hariduses asjad ikka veel väga hästi.

Festivaliõhtuid sisustasid juba traditsiooniks saanud meelelahutusüritused: Karlova kooli koorikooli sügiskontsert Pauluse kirikus, laulufestival Annelinna gümnaasiumis ja õpetajate klubi ehk Õ-klubi.

Vahepalasid pakuti ka Tartu 2024 kultuuripealinna programmist. Osaleda sai Tartu Kunstimuuseumi kujutava kunsti näituse kuraatorituuril ning vaadata harivaid filme Tartu Elektriteatris.