VAT Teater ja foorumteater käivad käsikäes juba pikki aastaid. Ometi on jätkuvalt palju uut avastada ja saavutada. 

Foorumteatri jätkusuutlikkus ja aktuaalsus näitab, et see pole moeröögatus, mida VAT 1990-ndate lõpus katsetama asus, vaid et tegemist on suurepärase meetodiga, mille abil uurida ka tänaste noorte probleeme ning luua mänguline, kuid samas turvaline keskkond ühiseks arutluseks. Kevadel esietendunud „Foorumetendus: Vaheaasta“ on jällegi uus foorumteatri formaat, sest esimest korda on teatri repertuaaris terviklik foorumetendus professionaalsete näitlejate esituses. Ideaalis täieneb VAT-i repertuaar igal hooajal ühe uue foorumlooga, mis käsitleb noorte jaoks aktuaalseid teemasid. Kuna foorummeetod on taas esile tõusnud, on hea meenutada selle juuri ja olemust ning ka rakendusvõimalusi, et seda Eestis veelgi laiemalt kasutataks.

Foorumteatri meetodi põhimõtted ja mõju

Foorumi mõiste on pärit Vana-Roomast ja tähistas vanasti ühiskonnaelu keskust, kus kogukonna liikmed kohtusid, et arutada mitmesuguseid probleeme. Foorumi mõte on luua demokraatlik dialoogikeskkond. Nii töötubades kui etendusel jagatakse aktiivselt mõtteid konkreetse teema ja loo üle, ent ühtlasi tehakse üldistusi ühiskonna tasandil. Foorummeetod on osa rõhutute teatri tehnikate süsteemist, mille lõi Augusto Boal 1960. aastatel Brasiilias. Foorumi üks baasmõte on, et kõigil inimestel on võime kutsuda esile sotsiaalseid muutusi ning et dialoog on ühine, tervislik ja normaalne inimestevaheline dünaamika. Boal on oma teooriate arendamisel toetunud Aristotelese „Poeetikale“ ja mõneti on meetod tõesti tagasipöördumine antiiktragöödia juurde, kus kangelane-protagonist võitleb oma saatusega. Boal pidas end Brechti õpilaseks, kuid astus temast veel sammu edasi, sest foorumis vaatajad mitte ainult ei hinda kriitiliselt tegelaste käitumist, vaid saavad ka võimaluse sekkuda ja sündmustikku muuta.

Filosoofilises mõttes on teater ja mäng alati mõeldud olema revolutsioonilised, muutma ühiskonda, rääkima teemadest, mis on varjatud, ent valusad. Boal on sõnastanud olulise põhimõtte: tõde on terapeutiline. Vaataja samastub laval toimuvaga, mis võimaldab tal kujutleda, kuidas tema ise sellises olukorras käituks. Vaatajale on antud võimalus end kõrvalt näha – keskenduda sellele, mida ta tunneb, ja mõelda sellele, kuidas ta mõtleb.

Foorumteater pakub publikule ruumi, kus kriitiliselt analüüsida status quo’d: kas ma olen rahul sellega, mis toimub maailmas ja minu elus? Foorumteater aktiveerib küsimused, kuidas mina oma elu peategelasena hakkama saan ja kuidas märkan enda ümber teisi. Foorum arendab ka kodanikualgatust. Ühiskonna aktiivne liige saab olla see, kes julgeb ja oskab arvamust avaldada. Foorumi põhimõte on, et kogukond ise teab, mis on lahendused – need vastused tuleb lihtsalt üles leida ja lahti mõtestada. Lõpuks on just publik see, kes otsustab, mis toimib ja mis mitte. Eriti kasulik on foorumteater noortele, sest õpetab mõistma käitumise mõju ja annab võimaluse tööks mitmel tasandil korraga: probleemide ennetamisest nende uurimise, avastamise ja lahendamiseni. Foorum pakub võimalust õppida mängu kaudu, seega noorte jaoks kõige loomulikumal moel. 

Kogukonnatöö ja praktika näited

Pärast esimesi koolitusi ja etendusi „Vägivallata nooruse“ festivalil (1999) tekkis VAT-i juurde Foorumgrupp, mis hakkas aktiivselt koolides etendusi läbi viima. Järgmine märgiline sündmus oli ETV saade „Rusikas“ (2000), kus tuli esitamisele 15 lugu. Nii jõudis foorummeetod esmakordselt Eestis laiema vaatajaskonnani.

Aastatega muutusid keskseks koolivägivalla ennetusprojektid – üks ettevõtmine kasvas välja teisest; kaasatud olid nii noored kui ka täiskasvanud ja nende abil loodi uurimusi foorumteatri rakendamisest. „Kõik noored vägivalla vastu!“ (2004/2005) raames korraldati töötubasid Tallinna ülikoolide sotsiaalvaldkonna tudengitele. „ValikuVabaduse“ (2005) raames toimusid etendused 6. klassi õpilastele. „Valikuvõimalus – foorumteatri ID!“ (2006–2007) raames tehti seminari- ja teavituspäevi õpetajatele jt spetsialistidele üle maakonna maavalitsuste juures ja Tallinnas Õpetajate Majas. Teemadena olid fookuses veel näiteks pereprobleemid, sõltuvuskäitumine ja karjäärinõustamine.

VAT Teatri haridustegevused käivitusid 2007. aastal just foorumteatri abil. Foorummeetod on haridustöötubade alustala ja tihti kasutuses kui uurimismeetod, mille abil lavastustele materjale leida, analüüsida ning publikuga testida. Näiteks noortelavastuses „Netis sündinud“ ja „Web Demon“ viidi eeltööna üle Eesti läbi internetiohtude töötubasid ja osalejatelt saadud teavet kasutati näidendi kirjutamisel. Mõne keerukama ja tundlikuma lavastuse puhul (nt „#kaotamindära“) saab foorumteatrit ideaalselt kasutada nähtu analüüsimiseks ja edasiarendamiseks etenduse vaatamise järel haridustöötoas.

Foorummeetodit on rakendatud mõnevõrra ka „klassikalise“ lavastuse sees. Lavastustes „Klammi sõda“ ja „M.E.I.E“ oli foorum muudetud lavastuse osaks. Samuti saab foorumit kasutada klassikaliste tekstide puhul. Aastate jooksul on foorumvõttega analüüsitud isegi „Kevades“ või „Libahundis“ üles kerkivaid sotsiaalseid probleeme.

Foorumlugude loomine

Foorumlood keskenduvad sagedasti võimusuhetele, vähemate võimalustega ühiskonnaliikmete muredele, erinevustele ja eelarvamustele. Tähtis on tõsta esile just neid teemasid ja gruppe, kelle hääl vajab kõlamiseks tuge. Foorummeetod aitab tuua esile lugusid, kus keegi kannatab ebaõigluse all ja loob pinnase ühiselt lahenduste otsimiseks. Teema ja looni võib jõuda mitmel moel. Võib keskenduda ühele ühiskondlikule kitsaskohale ja otsida gruppi, keda see eriti puudutab. Võib minna spetsiifilise grupi juurde ja ammutada teema hoopis neilt. Konkreetne ühiskonna grupp võib ka ise omandada foorummeetodi ja sotsiaalses plaanis ennast aidata. Kui teema on pärit konkreetsest (tõestisündinud) loost, muudetakse see foorumetenduse tarbeks üldisemaks, et publiku jaoks oleks pilt laiem, nn plakatlikum. Eesmärk on leida lugusid, kus peategelasel on väga selge tahe ja unistus ning ta teel ilmnevad takistused ja mitmesugused rõhujad.

„Foorumetenduse: Vaheaasta“ puhul saadi vajalik tõuge just sihtgrupist. Luuletaja ja kirjandusõpetaja Jürgen Rooste uuris oma õpilastelt, millised teemad neid vaevavad. Laual oli mitmeid teemagruppe, mille Rooste kandis omakorda lavastustiimile ette. Ühise analüüsi tulemusena leiti teema, millel tundus olevat tugevaim potentsiaal foorumlooks. Teema dramaturgiliseks raamiks sai vaheaasta küsimus: kas noorel on õigus oma õpinguid katkestada? Kas ta on üldse võimeline selliseid otsuseid tegema? Suhte tasandil lisas tiim tegureid veel juurde: iga peategelast Paulat ümbritsev tegelane soovis kiskuda tüdrukut enda jaoks ideaalses suunas. Selle põhjal loodi jada stseene, milles pinge aina kasvab, kuni plahvatuseni – Paula annab alla. Foorumlood lõppevad tihti halvasti või lausa traagiliselt. Selle abil ärgitab Jokker – foorumetenduse fasiliteerija – publikut paremaid lahendusi otsima. Iga foorumetendus on täiesti omanäoline, sest selle sisu ja tulemused olenevad suuresti publikust. Seepärast uurisime, millise publikuga seisis silmitsi „Vaheaasta“ Jokker 2023. aasta kevadel.

Piret Soosaar-Maiberg, „Foorumetenduse: Vaheaasta“ Jokker

Kuidas noored „Vaheaasta“ loona vastu võtsid?

Oli näha, et lavastus läks publikule korda, lavastuses esitletud probleemidele sooviti lahendusi leida. Aidata peategelast, et lugu lõppeks tema jaoks paremini. Agaralt otsiti probleemi juurt. Kus on tubli tüdruku sündroomi juur Eesti ühiskonnas? Sellised arutelud on alati põnevad, kus publik justkui komistab uue avastuse otsa ja hakkab kõik koos mõtlema, kuidas mingid asjad on kujunenud ja muutunud normiks või normaalsuseks.

Kas ja kuidas teema publikut puudutas?

Lavastus on ehitatud üles nii, et annab publikule võimaluse valida, millistesse teemadesse nad enim soovivad süüvida. Kevadel süüvisid noored järgmistesse teemadesse: kuidas valida teisiti, kui su sõbrad ja pere eeldavad? Kuidas kaitsta end läbipõlemise eest? Kuidas teha oma lähedastele selgeks, et sa enam ei jaksa? Kuidas kehtestada end kärgpere lapsena vanemate keeruliste suhete keerises? Kas 18-aastasena on võimalik olla vanematest täiesti sõltumatu täiskasvanu ja ise toime tulla?

Kuidas foorum nende jaoks tööle läks?

Foorumi arutelud tegelaste motiivide ja probleemide üle loovad võimaluse näha, kuidas teised inimesed konfliktiolukordi näevad, ning nende võimalikke lahendusi. Arvan, et foorumi panebki toimima see, kui publik näeb, kuidas teised sama olukorda lahendaksid. Kevadel igatahes olid noored oma kaaslaste seisukohtadest väga huvitatud. Etenduse jooksul jõuame laval mängida kaht kuni nelja publiku pakutud lahendust. Nii saab vaataja foorumilt ära minna teadmisega, kuidas mingit olukorda on võimalik lahendada mitmel eri viisil.

Kas mõni publiku reaktsioon üllatas sind?

Ennekõike see, et lugu käivitas ka täiskasvanud publiku, kuigi algselt me täiskasvanuid lavastuse sihtgrupina ei näinud. Oletasime, et lastevanemad soovivad kindlasti kaasa mõelda, aga et lugu läks korda ka täiskasvanutele, kellel ei ole lapsi, üllatas küll. Nähtud etendus tõi inimestest välja lugusid, mis olid 10–20 aastat vanad. Just see näitas mulle, kui oluline meie etendus on – meie ümber on palju täiskasvanuid, kes teavad praegu (ja teadsid tihti ka tollal), et tegid oma valikud teiste, mitte enda soovide järgi, ning on seda aastaid kahetsenud. Sellest tulenevalt oli igati tore ühe etendusel osalenud poisi tagasiside. Ta ütles, et sai etendusest julgust minna õppima seda, mida ise soovis, mitte seda, mida vanemad soovitasid. Veel üllatas mind laste empaatia vanemate suhtes. Kuigi etenduses olid vanemate suhted oma lapsega keerulised, tõi publik pea igal etendusel välja, et ka vanemad vajavad abi ja tuge.

Turvaline mäng

Praeguseks on foorummeetodist kirjutatud materjale, juhendeid ja õpetusi ka eesti keeles. Näiteks „Foorumteatri rakendamise võimalusi koolivägivalla ennetustöö näitel“ (Mari-Liis Velberg, 2008). Kuigi professionaalne foorumetendus ja -töötuba on võrdlemisi spetsiifilised ja nõuavad ettevalmistust, saab foorumi elemente rakendada ka põhjaliku väljaõppeta. Teater on eestlastele hingelähedane. Mäng paneb ka kõige kinnisema lapse vaimu liikuma. Foorumil on olemas kõik vajalikud omadused, et luua turvaline keskkond ühiseks probleemilahenduseks ja lõpuks eneseanalüüsikski.