Eelmisel õppeaastal naeratas Tartu Annelinna Gümnaasiumile õnn – saime loosimisel võimaluse osaleda kogu kooliperega TÜ haridusteaduste instituudi viiekuulisel koolitusel „Tähenduslik õpetamine“, mis Õpetajate Lehe tellijate vahel välja loositi.

Pärast mitut ebastabiilset aastat, mil meil olid esiplaanil koolimaja remont ja asenduspindadel töötamine, koroona ja rändetaustaga õpilaste lõimimine, oli väga asjakohane koolitusformaat, kus kõik õpetajad said viie kuu jooksul kooli aulas ja koolituspäevade vahelisel ajal regulaarselt kokku, kuulasid koolitajaid, arutasid, vaidlesid ja lõpuks lõid mitmeid huvitavaid arendusprojekte. Kasu oli mitmekordne. Õpetajad said taas omavahel suhelda ja tutvuda lähemalt uute kolleegidega. Tõsteti esile kooli toimimise ja õppe sisuga seotud teemasid ja leiti ka mõned head lahendused. Pedagoogikateadmisi värskendati ja täiendati interaktiivsetel loeng-seminaridel. 

Koolitusel jagunesid õpetajad ja juhtkonna liikmed kümnesse rühma. Koolituspäevade vahelisel ajal tegeldi väga mitmekesise temaatikaga. 

Meeskondade uuritavad teemad olid küll erinevad, aga tulenesid üksteisest ja olid omavahel tihedalt põimunud. Õpetajad uurisid õpilaste motiveerimise võimalusi õppetunni alguses, tõrjutust klassis, klassikollektiivi kohanemist erivajadusega kaaslasega ning õpilaste ja vanemate suhtumist hinnetesse. 

Kooli toimimisega seotud teemade valdkonda kuulusid vahetusjalanõude kandmise kultuuri parandamine ja nutiseadmete ülekasutamine õpilaste seas. 

Kolmandik uurimisrühmadest tegeles õpetajate jaoks põletavate igapäevaprobleemidega. Aktuaalne teema, mis puudutab Eesti muukeelseid koole on seotud üleminekuga eestikeelesele õppele. Samuti uuriti õpetajate läbipõlemise taset ning töö- ja eraelu lahus hoidmise võimalusi, motivatsiooni tõstmise vahendeid töös probleemse klassiga ning käitumis- ja õpiraskustega klassi haldamist. 

Viie kuu jooksul kohtuti kogu kollektiiviga kolm korda koolituspäevadel, kus saadi teoreetilisi teadmisi ja praktilisi näpunäiteid TÜ pedagoogikateadlastelt Äli Leijenilt ja Margus Pedastelt, kes inspireerisid ja innustasid kõiki. 

Ülikoolipoolsed juhendajad pakkusid välja tegevusplaani, mis aitas rühmade püstitatud probleeme lahti mõtestada, neile teaduslikult läheneda ning üksteist toetades ja koos töötades lahendusteni jõuda. Igal rühmaliikmel oli ka oma ülesanne: tuli töötada läbi teaduskirjandus, koguda andmeid ja analüüsida neid või koostada probleemi lahendada aitavaid õppematerjale.

Kursuse lahutamatu osa oli rühmade kodutööde tutvustamine teistele, ühine läbiarutamine, tagasisidestamine ja reflekteerimine. 

Mõned väljavõtted praktilistest tulemustest

Eestikeelsele õppele üleminek. 

Kooli juhtkonna liikmed uurisid 7. klasside eestikeelseid tunde ja kogusid andmeid, et vastata järgmistele küsimustele.

• Kuidas õpetaja loodud keskkond toetab õpilasi eestikeelsest ainesisust arusaamisel? 
• Kas tunni ainealased ja keelearenduslikud eesmärgid saavutati?
• Kuidas toimis õpilaste ja õpetaja suhtlus?
• Millised on õpilaste arvamused ja hinnangud eesti keeles õppimise kohta?

Miniuuringust järeldus, et TAG-is on üldiselt head õpetajad, kes tunnevad teises keeles õpetamise ja õppimise põhimõtteid ja valdavad asjakohaseid meetodeid. Teises keeles õppimine on meie õpilastele üldiselt jõukohane, kuid tundide kavandamisel on vaja keeleõppe komponent paremini esile tuua. Väga erineva keeletasemega õpilased (Ukrainast) vajavad individuaalset õppekava, milles kõigi ainete õpetajatel on vaja läbi mõelda õpilane-õpilaselt-tegevused ja oodatavad õpitulemused. Eraldi tuleb uurida, millal põhjustab õpiraskusi teises keeles õppimine, millal on midagi muud. Uuringu andmete ja muljete põhjal on kooli juhtkonnal lihtsam koostada soovitusi, mida saaksid õpetajad veel paremini teha, et toetada õpilasi eestikeelsele õppele üleminekul. 

Õpetajate tööstress ja läbipõlemine.

Rühm koostas küsimustiku, mille täitsid kõik gümnaasiumiõpetajad õppeaasta alguses ja lõpus. Kõige sagedasemate probleemide hulka kuulusid raskused töö- ja eraelu lahushoidmisel, ärevus ja ärrituvus; hobidest, sõpradega koos tegutsemisest loobumine. Õnneks otsese läbipõlemise tunnuseid õpetajad ei täheldanud. Teaduslikku kirjandust uurides ja õpetajate vastuseid analüüsides tuletati meelde stressi leevendamise võimalusi ning koostati tööstressi leevendamise meelespea. 

Vahetusjalanõude kandmise kultuuri parandamine.

Teema valikul sai määravaks tähelepanek, et vahetusjalatsite kandmisega on kooli vanemates astmetes probleeme. Rühmaliikmed panid kokku tegevuskava ja korraldasid huvitavad ettevõtmised ja üritused: küsitluse vahetusjalatsite kandmise kohta, sussifestivali ja videoklippide konkursi. Sai valmis ka temaatiline plakat „Kanname koolis vahetusjalanõusid!“.

Nutiseadmete ülekasutamine õpilaste seas

Grupiliikmed töötasid läbi teadusliku kirjanduse ning tõid selle põhjal välja teoreetilised seisukohad, millele tuginedes on soovituslik ekraaniaeg maksimaalselt kaks tundi päevas. Samuti viitavad uurimistulemused õpilaste nutisõltuvusele. Õpilasi sunnib telefoni pidevalt kontrollima muuhulgas hirm jääda olulisest ilma. Pidev tähelepanu nutiseadmel piirab keskendumist ja vaimset pingutust ning sellega kaasneb pinnapealne õppimine. 

Õpilaste seas tehtud küsitluse tulemusena jõuti järeldusele, et rohkem kui 80% vastanud õpilastest hindas telefonikasutust koolis õppetöövälisel ajal (vahetunnis) soovituslikust (2 t) suuremaks ja lühiajaline sekkumine (nt vestlus klassijuhataja tunnis, temaatilised plakatid kooliruumides) seda ei muuda. Rühma arvates on kasulik nimetatud sekkumistegevusi jätkata ja teadlikkust tõsta ning piirata koolis nutiseadmete, sh telefonide kasutamist õppetegevusevälisel ajal (vahetunnis).  

Kokkuvõtteks võib öelda, et TAG-i õpetajatel vedas suurepäraste juhendajatega, kelle juhendamisel omandasid nad nii uusi teadmisi kui ka professionaalset arengut toetavaid meetodeid, mida rakendada õpetaja kutsestandardi kõigi pädevuste arendamisel ning õpirühmas üksteise võimestamisel.

---

Tartu Annelinna Gümnaasium tänab kursuse „Tähenduslik õpetamine“ ettevalmistusmeeskonda:

• Äli Leijen, PhD, õpetajahariduse professor, tähendusliku õppimise ja õpetamise, refleksiooni ning õpetaja töö analüüsi toetamise ekspert;
• Margus Pedaste, PhD, haridustehnoloogia professor, uuringute läbiviimise ja analüüsimeetodite ekspert;
• Liina Lepp, PhD, lektor, õpetajate professionaalse arengu uurija,
• assistendid.