Angelica Õunapuu.

Meediapädevuse edendamine tehisintellekti ajastul

Angelica Õunapuu.
2 minutit
191 vaatamist

ChatGPT-d ja teisi tekstiloomemootoreid kasutatakse õppimise ja õpetamisega seoses üha rohkem. Tekstiloomemootorite kasutus koolides ja ülikoolides on tõstatanud hulgaliselt küsimusi õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide, aga ka õpilaste ja lastevanemate seas.

Tehisintellekt ja sellel põhinevad teksti- ja pildiloomemootorid on kasulikud vahendid, aga nende kasutamine tekitab vastandlikke arvamusi. Tehisaru programmide abil saab luua nii visuaalset (näiteks Midjourney, Crayon, Freepik AI), tekstilist (ChatGPT) kui ka audiovisuaalset (beatoven.ai, Soundraw jpm) loomingut, mille puhul on raske määratleda, kellele kuuluvad nende teoste õigused või mis sisendi põhjal need üldse loodud on.
Lahendamist ootavad privaatsuse ja eetika küsimused, mis on eriti olulised just andmete kogumise ja kasutamise kontekstis. Tehistaibu genereeritava teksti osas on üks olulisemaid probleeme saadava info usaldusväärsus. Õpilased kasutavad tekstiloomemootoreid ka iga päev infot otsides, kuid sealt saadud allikad ei ole alati tõesed. 

ChatGPT toodab ka nn hallutsinatsioone ehk mõtleb infot ise välja: näiteks on inimesed tulnud raamatukogusse otsima tehisaru soovituste põhjal teoseid, mida pole olemas, või küsinud autorite kohta, keda ei eksisteeri. Küll aga võib ChatGPT-laadsetest programmidest olla kasu ideede kogumisel, tekstide analüüsimisel, tunnikavade ja praktiliste ülesannete loomisel, õppemeetodite kujundamisel, allikate nimekirja korrastamisel jne – kõik see aitab õppetööd hõlbustada. 

Meie üks väga oluline ülesanne rahvusraamatukogus on arendada õpilaste meediapädevust ja kriitilise mõtlemise oskust. Selle eesmärgi täitmiseks oleme õpilastele loonud mitmesuguseid meediapädevust arendavaid haridusprogramme, õppematerjale ning veebiviktoriine. 

Täiskasvanutele oleme kokku pannud meedia- ja ajakirjanduse teemalise seminari, mis muudab teadlikumaks meediamaailma tööst ja ohtudest. Oktoobri teisest poolest pakume gümnasistidele uut haridusprogrammi „Seljata tehisintellekt!“, kus õpilased saavad tuvastada ja kriitiliselt hinnata tehisintellekti loodud sisu. 

Praktilised ülesanded aitavad käsitleda tehistaibu ja valeinfo seoseid: vaatame artikleid, et mõista, kuidas tehisintellekt mõjutab tekstipõhist informatsiooni; lahendame pildiviktoriini ning anname näpunäiteid, kuidas tekste ja pilte analüüsida. Tund arendab kriitilist mõtlemist ning oskust tekste ja pilte põhjalikumalt uurida. 

Tehisaru rakendamine toob ühelt poolt kaasa rohkesti uusi võimalusi ning võib paljudes aeganõudvates protsessides pakkuda tuge ja inspiratsiooni – teisalt aga nõuab kasutajalt ülimat tähelepanelikkust ja vastutustunnet. Raamatukogud saavad aidata arendada inimeste kriitilist mõtlemist ja AI-põhiste programmide kasutamise oskust, pakkudes ligipääsu mitmesugustele ressurssidele ning korraldades seminare, haridusprogramme ja koolitusi.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Perekonnad meedias ja meediaperekonnad

Meedias elades ja meediat tarbides saab tänapäeva noor kvantitatiivses mõttes mitu korda rohkem infot kui õpetajalt, kardetavasti ka rohkem…

6 minutit
1 kommentaar

Meediapädevuse arendamiseks on vaja huvi ja mõistmist

Tänapäeva infoühiskonnas, kus infoväli pidevalt muutub ja digitaalsed tööriistad arenevad kiiremini kui kunagi varem, on meediapädevus…

2 minutit

Digitaalne heaolu ja meediapädevus – kuidas tagada laste jaoks nende tasakaal?

Keelud ja piirangud võivad näida lihtsate lahendustena, kuid tegelikkuses on olulisem mõista,…

3 minutit
Õpetajate Leht