Maigi Varusk.

Õpetajad, millal me siis lõpuks streigime?

Maigi Varusk.
3 minutit
1506 vaatamist

Kallid õpetajad, kui teie oleksite tahtnud rikkaks saada, ei oleks te kunagi õpetajaks hakanud. Siis oleksite pidanud suunduma kas kinnisvara- või transiidiärisse. Just nii kirjutas majandusteadlane Andres Arrak loos „Karjäärinõustamine alaku lasteaias“ juba rohkem kui kaheksa aastat tagasi. Mul tuleb see tsitaat ikka ja jälle meelde, kui õpetajate palgatõus aktuaalsemaks muutub.

Missioonitundega makse ei maksa

Minu praegune eesmärk ei ole rikas olla või selleks saada, sest nii elutark olen juba ikka, et mõistan – õpetajana ma ilmselgelt rikkaks ei saa. Käin siiski kohusetundlikult tööl, sest saan selle eest palka. Jah, ma käin raha pärast tööl. Tasuta ma klassi ette ei läheks.

Õpetaja suust kindlasti ehmatav väljaütlemine, sest tihti jääb mulje, et õpetajal on mingi müstiline missioonitunne. Aga nii, nagu ei saa kolme pika pai eest poest saia, ei saa ka missioonitundega arveid maksta.

Üldjuhul ma ei vingu ja palk pole kindlasti ainuke tegur, mille pärast ma koolist kohe lahkuma kipuks. Küll aga on minu jaoks oluline elada ära normaalselt, võib-olla isegi koguda midagi meelerahufondi, kui pesumasin või külmkapp peaks otsad andma. 

Reaalsus on, et kui pärast aastaid ja aastaid lubadusi ei ole õpetaja palk ikka konkurentsivõimeline, siis mingi hetk teeb inimene majanduslikust olukorrast lähtudes oma valiku. Heal juhul jääb ta kooli edasi, võtab suurema koorma kanda ja teenib rohkem, kuid kui õpetaja on koolis rööprähklejast kokk-kondiiter-keevitaja, siis mis saab hariduse sisust ja kvaliteedist?

Kui õpetaja palgatõus tuleb teemaks kellegagi, kes hästi teenib, siis olen märganud, et nõustutakse, et õpetaja on enda panuse eest alamakstud, kuid tunda on, et teema on ebamugav. 

Olematu palgatõus

Mäletan veel selgelt, kui pea kaks aastat tagasi oli õhus kontroversne loosung: „Õpetajate palk tõuseb laste huvihariduse arvelt!“ Korraks oli häbi, et minu palk tõuseb laste arvelt. Pea kaks aastat hiljem on mul halb maik suus seoses eeloleva palgatõusuga aastal 2024. Septembris tuli teade, et õpetajate alampalk siiski tõuseb uuel aastal umbes-täpselt-eimidagi. Alampalk ehk minimaalne summa täiskohaga töötavale õpetajale peaks kerkima 1749 eurolt ligikaudu 1778 euroni bruto. Kiire matemaatika ütleb, et tõus on 29 eurot miinus maksud.

Pärast seda teadet küsis töökaaslane naljatledes, kas ma tuleksin talle appi seda raha raiskama. Jah, pole viisakas naerda enda tööandja üle ja muie näol palgatõus vastu võtta, kuid huumoriga võttes on korraks kergem. 

Vahepeal proovin leppida, sest ei suuda iga jumala päev mõelda sellele, et ma ei teeniks täiskohaga ainetunde andes isegi Eesti keskmist brutopalka. Ja ma ei räägi siin ületunde tegevast ja lisakohustusi täitvast õpetajast. Kõik ei jõua ega pea lisakohustusi võtma, et saada normaalset palka, millest ära elada.

Tüdinud sellest komejandist   

Ei tea, mitmes Eesti õpetajate puhkeruumis kõlas pärast 29-eurosest palgatõusust kuulmist sõna „streik“? Eestlane ei lähe niisama tänavale, aga mina tunnen küll, et kaua võib udutada mingist Eesti keskmise jahtimisest ja õpetajate väärtustamisest. 

Loodan, et kui tuleb minu karjääri esimene streik, siis ei ole see ühepäevane naljanumber, vaid mitmenädalane jõuline ehmatus ühiskonnas. Senini on kõik jäänud ähvarduseks ja on leitud kesktee, kus hundid on söönud ja lambad terved. Minnakse pea norgus edasi tõdemusega, et jah, on rasked ajad, kuid saime veidi juurde. Ausalt, olen tüdinud sellest komejandist palga ümber!

Kommentaarid

  1. AGA te ju ise valisite kindlates kätes Eesti!!!
    Millega nüüd rahul pole?
    Ise valisite ja olge nüüd rahul!

    Uudishimulik

  2. Kirjutan kahe käega alla!
    Ainuke asi, mida põen, on see, et 2 nädalat streiki tähendab umbes täpselt järgmine kuu töötasu arvele 699€. Õpetaja palgaga üksikemana elades ei ole mul ka seda meelerahu fondi, kust muretult midagi võtta oleks. See aga tähendab, et pean detsembris valima, kas maksan kodu kommunaalmaksed ja ostan natukene süüa, või maksan kodulaenu ja jään võlgu kommunaalid ja söömata. Isiklikult tulen ilmselt toime, kui streigin 2-3 päeva, aga rohkem lihtsalt ei saa. Nutt tuleb peale, aga tean, et streik on vajalik.
    Ma armastan väga oma tööd, olen õnnelik ja teen tööd, mida tehes silm särab! Olen õppinud aastaid, oman haridusteaduste magistrit, täiendanud end aastaid täiendkoolitustel. Palgalipikul ilutseb: tippspetsialisti töötasu. Aga vot ei tunne end õiglaselt tasustatud, olles tippspetsialist!

    Õpetaja

  3. Õpetajale, Arenguseire Keskuse uuring koolide tõhususest näitas, et õpetajate täiendkoolitustel ei ole hariduse kvaliteedile praktiliselt mitte mingisugust mõju.

    Kodanik

  4. Olen pikalt õpetanud matemaatikat eraõpetajana, olen selles väga hea ning armastan oma tööd, kuid pole kordagi ühtegi kooli plaaninud minna. Põhjus väga lihtne: kuigi kõigist (ka matemaatika) õpetajatest on suur puudus ja neid oleks hädasti vaja, on praegune õpetajate palk mõnitamine. Kui õpetaja töö oleks õiglaselt tasustatud (ning vanemad hooliksid oma laste haridusest, mitte õpetajate materdamisest), töötaksin suurima hea meelega koolis õpetajana.

    Matemaatika armastaja

  5. “Te ise valisite …!”
    Milleks selline üldistus?
    Mina pole mitte kunagi Reformierakonda valinud!
    Nad pole ju kunagi varjanudki, et seisavad umbes
    5% inimeste eest.
    Nüüd vist enam sedagi mitte?! Isegi ettevõtjad
    vaatavad ja imestavad nüüd, et mis küll toimub …
    Aga mis siis tegelikult toimub?
    Kas otste kokkutõmbamine?


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tugisüsteemide tugevdamine on kutsehariduse kestlikkuse võti

Riigikontrolli hiljutine audit kutsehariduses õppivate haridusliku erivajadusega (HEV) noorte toetamisest toob päevavalgele olulise süsteemse kitsaskoha:…

2 minutit

Koolitus ees, õnnetus taga

Olgu see uute tehnoloogiate juurutamine, kogukondade lõimimine, tervislike eluviiside kujundamine või mis iganes ühiskondlike probleemidega tegelemine, lahendust nähakse kooli õppekavade täiendamises…

10 minutit

TI kasutamise paradoks

Kuna ChatGPT-l pole üldist universaalset ja kõigile ühtmoodi nähtavat väljundit, on raske avalikult hinnata, mida ta meie õpilastele pähe hakkab ajama. Kuidas…

6 minutit
Õpetajate Leht